Üks kahest tehnoloogiat arendavast ettevõttest Hyperloop One teatas nimelt, et esimene tegelikkuses toimiv ühendus võib tulla Araabia Ühendemiraatidesse Dubai ja Abu Dhabi vahele. Kahe Pärsia lahe ääres asuva linna vahemaa on 126 kilomeetrit ja ettevõte lubab, et Hyperloopiga läbitakse see vahemaa 12 minutiga.

Et tehnoloogia kui selline on veel ikka arendusjärgus, on Hyperloop One`i ja Ühendemiraatide esindajate vahel sõlmitud koostööleppe üksikasjad veel üsna väheütlevad. Esimese asjana on plaanis uurida, kas kahe linna vahele oleks üleüldse mõttekas säärast ühendusteed jagada.

Hyperloop oli algul Tesla ja SpaceXi juhi, insener Elon Muski idee ja ka kontseptsioon ning tehnoloogilised detailid on temalt. Ent mõtte reaalsuseks tegemise jättis ta teistele ettevõtjatele. Praegu ongi idee realiseeerimisega paralleelselt tegelemas kaks firmat - Hyperloop Transportation Technologies (HTT) ja Hyperloop One.

Kui Hyperloop One sõlmis äsja leppe araablastega, siis HTT on löönud käed meile geograafiliselt märksa lähedasemate slovakkidega, kelle plaani järgi ühendataks toruliiklusega Bratislava, Viin ja Budapest. Hyperloop One on omakorda jälle arvanud, et ehk oleks mõttekas tehnoloogia abil ühendada Stockholm ja Helsingi. Geograafilisi visioone on mitmeid.

Hyperloopi tehnoloogia põhjal liiguvad magnetlevitatsiooni kasutavad reisijatega täidetud hõljukkapslid ülehelikiirusel pikkades tunnelites. Tunneleis on hõõrdumine viidud minimaalseni ning õhutakistus puudub täielikult, tingimused on vaakumilähedased. Tänavu 11. mail viidi Nevada kõrbes läbi ka esimene testsõit.

Aston Business Schooli professor David Bailey ütles BBCle, et plaan tehnoloogia Araabia Ühendemiraatides tööle panna on mõttekam, kui seda Los Angelese ja San Fransisco vahel rakendada, millest on samuti palju räägitud. "Läbi lameda kõrbe ehitamine on muudest pinnavormidest oluliselt lihtsam, kuna saab kavandada sirget teed, Hyperloopile kurvid väga ei sobi," lausus ta.