Tartus näeb laupäeval haruldasi vanasõidukeid
Vanatehnika klubi Levatek presidendi Heino Jaanuse sõnul on vanade sõidukite üks võlu selles, et igal sõiduriistal oma põnev lugu ja see ei lõppe mitte romulas ega vanametalli kokkuostupunktis, vaid seda lugu on võimalik jätkata ka tänapäeval. „Mulle meeldib vanasõidukitega tegelemise juures just see, et restaureerides on võimalik autole või bussile teine elu anda. Oleme klubikaaslastega aja jooksul hinge sisse puhunud mitmekümnele vanale sõidukile. Staažika bussijuhina on mul eriline huvi just vanade busside taastamise vastu,“ rääkis Jaanus.
Tartu ettevõtja Neinar Seli, kelle vanatehnika kogus on umbes 40 autot ja mootorratast, ütleb, et sõitmine vana autoga on nagu reis ajalukku. „Vanaaegse autoga sõidad justkui teises ajas ja tempos. Vana tehnika taastamine võtab aastaid aega – uurid ajalugu ja otsid varuosi, et auto võimalikult autentne saaks. Juba ainuüksi see annab hiljem sõidule mõõdukat väärikust juurde,“ sõnas Seli.
Aastatepikkune hobi on Neinar Seli sõnul viinud selleni, et on sündinud idee rajada Raadile vanatehnika külastuskeskus. „Meil on plaanis hakata Raadil külastajatele näitama igasugust vana tehnikat, kuid pearõhk jääb ikka sõiduvahenditele. Oleme juba paar aastat vanatehnika külastuskeskuse idee elluviimiseks tööd teinud, kuid seni kuni keskus veel valmis pole, näitame taastatud vanu autosid ja busse erinevatel suveüritustel. Laupäeval, Hansapäevade raames näitame väikest osa oma kogudest aga otse Tartu südalinnas,“ selgitas Seli.
Kõige vanem sõiduk, mis 17. juulil Tasku ja Plasku vahelisele platsile kohale on toodud, on Neinar Seli kogusse kuuluv 1930ndate aastate Opel Admiral, mis oli tol ajal Opeli kõige suurem ja esinduslikum mudel.
Näha saab ka nõukogudeaegse partei eliidi sõiduki – Tšaika erinevaid aastakäike. Tšaika oli nõukogude autotööstuse tipptase - „avtomobilj bolšova klassa“ (suurklassi auto), millega sõitsid ministrid, parteitegelased ja oblastijuhid. Tavainimeste kasutusse jõudsid need limusiinid alles peale nõukogudeaja lõppu.
Keda huvitab autodest suurem tehnika, saab näha vanu autobusse. 1942. aasta Austria päritolu Saurer on Eestisse toodud sõjajärgseil aastail trofeesõidukina ja kuulus kunagi Viljandi autobaasile ning sõitis Viljandi-Tartu liinil. Saurer on vedanud aastaid nii Vanemuise teatri näitlejaid kui ka rekvisiite ja lõpuks müüdi see Võru linna maalrite brigaadile, kes tegid bussist omale soojaku.
1972. aasta Ikarus Lux 55-14, mis kunagi kuulus Tartu Autobussi- ja Taksopargile, sõitis Tartu-Tallinn ja Tartu-Leningradi liinil. Peale seda kui Ikarus Lux oli erinevatel liinidel sõitnud üle 1 000 000 kilomeetri, müüdi see teatrile Vanemuine, kus buss teenis teatrirahvast kuni lõpliku mahakandmiseni.
Kolmas näitusele välja toodud buss on kuulsas Lihhatšovi nimelises autotehases toodetud ZIL-118. ZIL (Zavod imeni Lihhatšova) autotehases toodeti neid „Junosti“ nime all tuntud mudeleid aastatel 1962- 1970 ainult 40 tükki. ZIL-118 bussid ei jõudnud kunagi masstootmisesse ja sellepärast on need mudelid suhteliselt haruldased.
Vanasõidukite näitus toimub Tasku ja Plasku vahelisel alal 17. juulil ja on avatud kell 10-16
Järgmine vanatehnika huviliste kogunemine toimub 1. augustil Tartumaal Mellistes kui peetakse traditsioonilist vanatehnika laata „Sulle-mulle“.
Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!