Jaanuari alguses tuli Elektritakso välja põneva pakkumisega: osta meie takso välja, ja teeni ise laenujäägilt 15% kasumit aastas, ettevõttel aga õnnestub nii vabaneda “kindlustusorjusest” ehk loobuda liisinguautodele kohustusliku kaskokindlustuse maksmisest.

Mõte on iseenesest lihtne: huviline maksab liisingfirmale 15 000 eurot ja ostab Elektritakso kasutuses olnud elektriauto välja. Tegu oli I generatsiooni Nissan Leafiga, mille liisinguaeg täis tiksus.

Elektritakso sõlmib uue omanikuga rendilepingu kolmeks aastaks, makstes kuurenti 500 eurot. Summa kokku 18 000 eurot. Ehk siis justkui 3 000 eurot puhaskasu kolme aasta peale.

Päris “puhaskasu” see 3000 eurot siiski ei ole: seaduse silmis on tegu ettevõtlustuluga, mis tuleb deklareerida ja maksta tulumaks. Juriidiline isik teenib rendiperioodi jooksul seega 2400 eurot ehk 66.60 eurot kuus.

Eraisik sisendkulu maha arvata ei saa ja maksab tulumaksu kogusumma ehk 18 000 euro pealt, kokku 3600 eurot kolme aasta jooksul. Selles valguses on tehing kahjumlik.

Elektritakso ühe eestvedaja Jaan Juurika sõnul oli huvi nende pakutud skeemi vastu suur, kirjutas üle 20 huvililise. Ta lisab, et kohe ei ole plaanis sama skeemi korrata:

“Me ei kiirusta sellega, kuna otsime teisi mooduseid. Mitu rauda on tules, kavatseme võimalikult kiiresti leida lahenduse, mida kogu autopargile korraga saaks rakendada.”

“Hea meelega annaks “power to the people” ja laseks meie brändile lojaalsetel investoritel sisse tulla auto kaupa, aga see pole ettevõttele kapitalikulukuse poolelt kuidagi kasulik ettevõtmine, kuna erainvestorile on alati huvi jaoks vaja lubada piisavalt suurt intressi,” tõdeb Juurikas teema lõpetuseks.

Üks teeb pulli, kõik maksavad

Postimees võttis Elektritakso kindlustusvaidluse põhjalikumalt vaatluse alla ning avaldas samal teemal kaks artiklit: esimeses kirjeldatakse Elektritakso katset kindlustusi üle kavaldada, teatud ajaks sõidukikaardid peatades.

Sama loo jätkuna võtab sõna Liikluskindlustuse Fondi juht Mart Jesse ning ütleb, et “skeemitamine” maksab valusalt kätte kõigile liiklejatele, kes kokkuvõttes kulud kannavad. Lisaks Elektritaksole võtab Jesse jutuks ka Taxify ja Yandexi, mis tema sõnul vahendavad ebaseaduslikke vedajaid.

Taxifyst oleme mitmel korral kirjutanud, Yandexi kohta küsisime otse Mupo-st, et saada kinnitust, kas firma tõesti lubab libakontosid, autodel pole sõidukikaarte, ei kontrolli juhtide tausta jne.

Ameti juhataja Aivar Toompere ametlik vastus on lakooniline: reidide statistikas Yandex teistest äpitaksodest ei eristu ning libajuhte ei ole tuvastatud.

Samas ütleb Toompere ka, et suur probleem on äpitaksode liikluses eristamine üldiselt – kuna teenust osutatakse tihti eravärvides autoga, on takso tuvastamine õnneasi.

Jesse: skeemitamised ei ole midagi uut

Aga just Taxify ja Yandexi eraldi esiletõstmine pani mind nii LKF-st kui ka Taxifylt* kui suurimalt äpitakso teenuse osutajalt küsima täpsustusi.

Mida täpsemalt Jesse silmas pidas kui ütles, et need kaks äpitakso teenust osutavat firmat ebaseaduslikke vedajaid tolereerivad? Ning kuidas kommenteerivad vedajad ise?

“Vedajal peab olema teenindajakaart ja sõidukil sõidukikaart. Kui emba-kumba ei ole, on tegemist ebaseadusliku veoga,” kirjutab Jesse vastuskirjas.

“On ilmne, et klient on veendunud selles, et platvorm vahendab üksnes nende vedajate sõite, kelle paberid on korras, kuid praktikas see kahjuks nii ei ole. Kui nad vahendavad nende juhtide sõite, kellel paberid korras ei ole, ongi tegemist ebaseaduslike vedude vahendamisega.”

Jesse ütleb, et juhul kui Yandex on ebaseaduslikud juhid oma andmebaasist välja lülitanud, on see tervitatav ning aitab kaasa turu korrastamisele. Ent kindlustusmaksetega skeemitamine on täiesti eraldi teema, ja kahjuks mitte uus nähtus.

“Taksofirmade skeemitamiskatsed ei ole kindlustusandjatele midagi uut, neid on üritatud enne ja ilmselt üritatakse ka tulevikus,” kirjutab Mart Jesse mu küsimusele vastuseks.

Ta ei taha teemat pikemalt kommenteerida, lisab vaid, et enamustel kindlustusandjatel on aastate jooksul välja kujunenud oma meetodid, mille abil oma tegevust varjavad taksoteenust pakkuvad sõidukid vahele võetakse.

“Kuid nagu Postimehest ilmnes, tunnistas seda ka ettevõtte juht ise, et nad skeemitavad. Kahjuks on selle peamiseks põhjuseks mitte kindlustusandjate hinnakujundus, vaid asjaolu, et puuduliku järelevalve tõttu võimaldavad platvormid taksoturul tegutseda ebaseaduslikel juhtidel ja taksodel, mis regulatsioonide mittetäitmise läbi suruvad hinnad alla ja on viinud vanad taksofirmad selleni, et nad on hakanud ellujäämise nimel riiki ja teisi osapooli petma.”