Tänavu on linnas rajalt maha võetud mullusest üle 2 korra rohkem kihutajaid

Ehkki pööripäev on 21. juunil, toimib meie liiklus juba mõnda aega suvises rütmis: arutud kihutajaid on igapäevane nähtus ning paraku juhtub ka raskeid liiklusõnnetusi. Palusime PPA juhtivkorrakaitseametnikul Sirle Loigol teha väikese vahekokkuvõtte tänavusest aastast.

Varakevadel lisandusid politsei varustusse mobiilsed kiiruskaamerad. Nende testimine alles käib, aga juba saab teha vähemalt ühe üldistuse: just linnas on kiiruseületamised massilised. Keskmiselt saab ühes tunnis tänavakaameraga pildi (esialgu kauniks mälestuseks) 100 autojuhti.

“Praegu veel õpime masinaid kasutama ja testime andmete liikumisi. Kuna trahviteateid välja ei saadeta ja andmebaasi infot ei talletata, siis statistikat meil testperioodide kohta pole. Linnatingimustes testimised näitavad, et keskmiselt tuleb 100 kiiruseületajat tunnis,” räägib Sirle Loigo.

Lühimenetlus võimaldab tõhusamat järelevalvet

Võrdluses möödunud aastaga on rajalt maha võetud kiiruseületajate hulk pea kahekordistunud. Rohkematele kihutajatele liiklusreeglite olemasolu meelde tuletamine on saanud võimalikuks tänu lühimenetlusele, mis käib kiirelt kohapeal.

Piltlikult näeb asi välja nii: politsei peatab kiirust ületanud juhi, teeb teatavaks rikkumise olemuse ja suuruse ja pakub lühimenetluse võimalust. Kui juht on nõus, võtab trahvikviitungi vormistamine aega mõne minuti varasema paarikümne asemel kui tuli täita hulk pabereid, lasta juhil kirjutada seletuse jms.

“Linnatingimustes on sel aastal kiiruseületajaid tabatud 12 614. Seda on 156% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasv tuleneb eelkõige uue menetlusliigi jõustumisest, vormistamine võtab varasemast oluliselt vähem aega,” kinnitabki Sirle Loigo.

Väljaspool asulaid on tabatud 10 614 kiiruseületajat. Aga see pole ju kõik! Siia lisanduvad statsionaarsete kiiruskaamerate trahvid. 2018. aastal saatis PPA kiiruskaamerate andmete alusel välja 113 120 trahviteadet.

Lugu jätkub SIIN