Tänavapuhastuse AS andis võimaluse sõita kaasa ühe nende masinapargi uuema liikmega, mille roolis üks tänavapuhastusbisnise kindlasti elurõõmsamaid tegelasi - Kalmer. Tänavapuhastusauto on nagu suur tolmuimeja, mida käitab neljasilindriline diiselmootor. Nii et kui üks taoline kollastes vilkurites särades teie akna tagant mööda sõidab, on koos veoki enda jõuallikaga tegu suisa 10-silindrilise masinaga. Sellest, ja loomulikult auto aeglasest liikumisest, ka veidi kõrgem müratase.

Imurmasin nagu valge elevant

Meie valge imur on peaaegu tuttuus. Kalmer tõi selle augusti kohale Itaaliast ja isiklikult, roolides tänaseks juba peaaegu tervele Eestile tiiru peale teinud koristussõiduki täisvarustuses Tallinnasse. Manööverdamist hõlbustava lühikese teljevahega Eurostar kannab 1200 liitrit vett ning tohutut kogust tänavamustust mahutavat pealisehitust, mille mõlemal küljel on metall-lehtedest ümarad harjad koos imuriotsikutega.

Lisaks on auto ees metalljõhvidest harjasekettad keerulisemaks ja tõhusamaks puhastuseks ning eriti kõvasti kinnisõidetud, paakunud saasta lahtirahmeldamiseks. Imurmasina all ripub ka suurem hari, mis autoaluse jälje alt puhastab. Lisaks piserdatakse tänavale töö käigus vett, et mitte tolmutada ning et mustuse korralikult kätte saaks. Sügiseti jalutab neljarattalist elevanti meenutava sõiduki järel teinegi mees, kes paagist rippuva londiga lehehunnikuid ja suuremat prahti mahutisse juhib. Talvel? Talvel kolib Kalmer saha rooli ning jätkab oma ringkäike lund lükates.

Kõige soliidsemad linnaosad

Tänavapuhastuse AS on üks kolmest Tallinna uulitsaid puhastavast ettevõttest. Teho (lühend sõnast 'teehooldus', ent kindlasti ka viide soomekeelsele sõnale 'teho', mis tähendab võimsust) ning Jaakson&Co on konkurendid. Tänavapuhastus puhastab aga pealinna silmapaistvamat ja ses mõttes ka vastutusrikkamat ala, mis on suurema hulga linlaste ja külaliste silme all: kesklinna, Kadriorgu ning vanalinna ennast. Viimases tegutsevad pisikesed mehhaanilised masinad, kuna imurite võimsus võtaks munakivisillutise vahelt vuugid ühe ööga puhtaks.

„See imur imeb ka pooliku tellise sisse! Ükskord puhastasin Presidendi Kantselei esist platsi ning seal tõusid rasked malmluugid sillutisest välja," pajatab Kalmer. „Alul ei julgenud neid tagasi tõstma minnagi - ikkagi püssimeeste pideva pilgu all." Lisaks esindusväljakutele tellitakse puhastustööd sageli ka suurematesse parklatesse ning avaratele tootmishoonete aladele. Nii paar korda hooaja jooksul.

Kalmeri töögraafik hõlmab nii päevi kui öid. Vahetused kestavad üheksast üheksani. Kaks ööd tööl, kaks vaba, kaks päeva tööl, kaks vaba jne. Kuigi tõele au andes märkasin terve öö Kadriorgu puhastanud Kalmerit kohe järgmisel päeval Saksa Auto parklas usinalt ringe tegemas...

Imurisse võetakse tänavalt kõik - pudelid, killud, kaotatud jalatsid, surnud linnud, hukkunud kassidki, kui nende vorm enam tuvastatav pole. Vastasel juhul kutsutakse nendega tegelemiseks raadio teel kohale käsitööbrigaad.

Masinaid hooldavad ja puhastavad mehed ise. Imurite paak praegusel hooajal ühe öise või ka päevase vahetusega täis ei saagi. Kevadkoristuse karmimatel aegadel tuleb aga teinekord mitu korda öö jooksul Filtri teele kolu tühjendama vurada ja siis objektile tagasi. Filtri teelt viiakse seisnud sodimass hiljem kalluritega põllumeestele maatäiteks laiali.

Puhastuskomandeeringud on sagedased

Võiks arvata, et tänavapuhastusautod on vaid suuremate linnade lõbu, aga oh ei. Mõni aeg tagasi käis see sama valge masin küürimas Kohila väikeasula tänavatevõrku. Kevadkoristusteks ja sügiseseks lehtede laadungi likvideerimiseks sõidetakse teinekord ka Kuressaarde. Haapsalus käiakse suisa kord kuus ning regulaarseid tellimusi on väiksematest linnadest ja asulatest veel küllaga.

Miks siis ikkagi päeval tolmab ning talvel teed teinekord lund täis?

Nagu selgub, on asi väga lihtne. Veeautod pesevad mustuse tänava keskelt rentslitesse, kust korjavad selle üles imurid. Kõnniteedel sõidavad pisemad imemismasinad, ühissõidukite peatusi jm tülikamaid rajatisi koristatakse käsitsi töötavate ekipaažide poolt. Hommikuks on kõik puhas ja särav - selles veenab tõesti särava asfaldi lint, mis imuri küljepeeglis vaikselt selja taha jääb.

Hommikuste ja päevaste tuulehoogudega kandub tänavaile tagasi aga mitte sodi autode mehhaaniliste osade vahelt või muust liiklusega seonduvast. Süüdi on avatud hoovid ja haljasalad, mida sugugi nii regulaarselt ja hoolikalt ei kasita. Sealt pääsebki keerlema liivapööris ja lendlema ootamatu sületäis mullusügisesi vahtralehti. Talvel loobivad aga vastpuhastatud rentslid lund täis varahommikused majahoidjad, kes nii agarad tegelikult olema ei peaks...

Asjatundlikud veteranid

Kalmer on Tänavapuhastuse ASis töötanud oma kaheksa aastat. Enne seda veel viis aastat Tehos. Sinna sattus ta aga Saaremaalt, kus oli Orissaare mõisas tegutsenud lastekodu bussijuht. Või noh - õigemini see mees, kes pidi saama hakkama ka kõige muu jooksvaga kui pelk transporditeenus. Saaremaa miis Kalmer siiski pole. Sinna viis teda ja ta kaasat soov keskkonda vahetada Ida-Virumaalt, kus tiksusid tööaastad teedevalitsuses.

Tänavapuhastuses on kaadri voolavus suur käsitsi töötavate meeskondade hulgas, ent tänases olukorras ka seal enam mitte nii väga. Buumi ajal tehti tööd esimese palgani ning oligi selge, et tuleb uusi töökäsi otsima hakata. Imurite ja suute masinate peal on mõni mees aga suisa 40 aastat vastu pidanud! Üks vahetuse vanem on selles äris juba veerand sajandit jne.

Seltskond on siin sõbralik ja töö tänuväärt - selle tulemus on vahetult näha ning pakub igale öisele ja ka päevasele vahetusele südamlikult rõõmu. Ei sega ka niivõrd see mõningane kirumine, et möödunud puhastussõiduk mõne parkinud auto vett täis pihustanud. Või kui luuaga töötav mees kurja autoomaniku käes kriimustustele kerevärvil viitavaid peatäisi vastu võtma peab. Ent sellised üleoleva käitumise juhud pole paraku ka liiga harvad.

Töötavat tehnikat igast ajastust

Tänavapuhastuse ASi hoov on veidi nagu eritehnika muuseum. Vanasti paikneski siin eriautobaas, kust sai kõikvõimalikku ekstravagantset tehnoloogiat laenutada. Nüüd seisavad siin jooksvalt kasutuses olevate autode kõrval ka mõned kandilise plekist pealisehitusega tänavakoristajad ning üks tuttuus lumekorjaja, mida sel sademetevaesel talvel paraku tarvis ei läinudki. Liivapuisturid ja soolveemahutid seisavad sihvakatel metalljalgadel nagu mingid tegelased ulmefilmist.

Meie imuri rool asub paremal pool, et teeääri mugavam puhastada ning sellega on saanud teinekord ka palju nalja. Näiteks kampaaniate ajal „Kõik puhuvad", mil entusiastlik politseinik, valge plastpiip käes, tõmbab lahti kabiini vasakpoolse ukse ning jahmub südamest, kui märkab, et juht on hoopis teisele istmele „põgenenud". Ning alati, kui Kalmer vöötrajal inimesi üle tee laseb, vaadatakse ikka esmalt otsa mulle, kuni taibatakse, et rooliratta kaar paistab hoopis teise inimese peos.

Liiklejad võiksid rohkem au anda

Päeval on imuri töö keeruline - kõik on ju liiklejaid täis ning kesklinna piirkonnas on kohti, kuhu pole mõtet päisel a'al üldse trügidagi. Kui Kalmer oma masinaga ikka 3-5 km/h liigub, saab sel vabalt kõrval jalutada. Öösel kiirendatakse eest vaid siis, kui sappa satub mõni buss, mis ju graafiku alusel liigub. Sõiduautojuhid suhtuvad aga imeaeglaselt kulgevasse puhastusmasinasse nagu täiesti staatilisse objekti.

„Ühel korral on mulle õnnestunud ka suisa otsa sõita. Mere puiesteel," meenutab kogenud Kalmer. Sõiduautod silkavad siia-sinna ümber imuri, olgu sel siis vilkurid ja suunatuli sees või mitte. Kui kaasliiklejate ehk tahtmatugi, ent paraku valdav ülbus kõrvale jätta, on töö mugav. Uue auto kabiinis on avaralt reguleeritav soojendusega iste, kohvimasin, arvukalt lüliteid ja valitsaid. Ning loomulikult väike helisüsteem, kust Kalmer teinekord seda laulikut kuulab, kelle järgi ta nime sai.

Igaöine süstemaatiline ekskursioon kodulinnas

Tänavapuhastusautod suudavad ühe ööga linnale päris tõhusa tiiru peale teha. Kui mõned keerulisemad momendid nagu äärekividesse sisse ehitatud kandilised kaevuluugid ja väga auklikud teed kõrvale jätta, on tänavapuhastus nagu igaöine (või -päevane) ekskursioon oma kodulinnas.

Ega muidu ju keegi nii vaikselt ja süstemaatiliselt tuttavat tänavavõrku ei kammi. Ning alati on ka midagi, mis muigama paneb. Vanalinna lähedal üritavad teinekord näiteks joobes turistid oma läikivaid kingi puhastusmasinale lähendada, ent see pole neil õnneks korda läinud. Alati on õnnestunud metallharjad õigel ajal välja lülitada.