Eelmisel nädalal toimunud IX Eesti Aasta Autokonverentsil seda muudatust kommenteerides viitas Indrek Madar OÜ'st Autosõit võimalusele, et seni peatusid juhid alati kui inimesi kõnniteel vöötraja juures nägid ning tegid seda siis nähtavasti liiga agaralt - alati ei tahtnudki jalakäija teed ületada, vaid puhus näiteks mõne oma tuttavaga taolises kohas lihtsalt niisama juttu.

Selliste segaduste vältimiseks ongi uues liiklusseaduses kirjas, et oma eesõigust sõiduteed vöötrada pidi ületada tuleb jalakäijal minna nõudma aktiivsemalt. Mitte lihtsalt ilmuda kõnniteele sebra ette.

Sest "ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa (mitte enam ka kõnnitee osa - toim.), kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed.

Kas selline muudatus ei tekita mitte pigem ohtlikke olukordi ning ei soosi selgelt sõidukijuhte?

Hoopis eraldi lugu on mõistega "ülekäigukoht", mis on uus seaduse silmis "sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab." Sellistele ähmastele tingimustele vastavaid paiku on Eesti asulatest äärmiselt keeruline leida.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!