• ELMO ostutoetuse rahalised vahendid lõpukorral
• Kõik juba taotlenud ei pruugi saada toetust
• Riik planeerib mitterahalisi soodustusi

Elektriautode populaarsuse kasv tõi kaasa toetuse taotluste arvu kasvu

Kui seni on igal kuul elektriauto ostmiseks laekunud keskmiselt 40 taotlust, siis juulis 107 taotlust ning augusti esimese kuue päevaga laekus koguni 80 taotlust. Taotlused vaadatakse läbi laekumise ajalises järjekorras ja nõuetekohased avaldused ka rahuldatakse kuni rahaliste vahendite lõppemiseni. Karta on, et kõikidele nõuetele vastavatele taotlustele rahalisi vahendeid ei jätku.

CO2-kvoodi müügiga tegelenud väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sõnul näitab taotlejate huvi, et ELMO programm on olnud edukas. „Elektriautode ostutoetus on end väga hästi õigustanud.

Esialgne tugev umbusk elektriautode suhtes on hajunud ning Eesti inimesed julgevad kasutada elektriautot nii külmal talvel kui kuumal suvel,“ ütles Sulling. Tema sõnul on üle-Eestiline kiirlaadimisvõrgustik loonud head eeldused elektriautode veelgi laialdasemaks kasutuselevõtuks, seda ka ettevõtluses.

Oluliseks ostuargumendiks saab keskkonnateadlik valik

Henri Daum, Nissan Nordic Europe Eesti turundusjuht sõnab, et uudis toetuste lõppemisest, ei tulnud üllatusena: “Täpne päev, millal raha otsa saab, on muidugi prognoosimatu. Rääkisin juba aasta tagasi, et umbes 2014 septembris saab toetusraha otsa, sest meie kogemus näitab, et huvi elektrisõidukite vastu kasvab kogu aeg.

Mul ei ole tänasel hetkel võimalik kuidagi kedagi lohutada, sest praegusel hetkel pole teadaolevalt uusi rahalisi meetmeid planeeritud. Need, kes tahavad keskkonnasäästlikku autot, neile saame meie jätkuvalt sõidukeid pakkuda.

Jah, tänane hind on, võrreldes eilse ja üleeilsega väga kallis. Nissan Leafi keskmine ostuhind on täna 37 000€, enamus neist autodest ongi müüdud eraisikutele, seega ei ole ka käibemaksusoodustust.” Ettevõtjatele, kes ostavad Leafi või e-NV200 kaubiku, ei löö see muudatus nii valusalt rahakoti pihta, sest ELMO programmist said nemad tänaseni kuni 35% ostutoetust. Kui vaatame kaubiku kogu kasutuskulu, on see ikkagi 5000-7000€ rahalist säästu, sisepõlemismootoriga sõidukiga võrreldes.

“Ega esimeseks ostuargumendiks polegi olnud ostutoetus vaid pigem kasutusmugavus ja keskkonnateadlikkus.Näiteks e-NV200 pakub lisaks ruumikusele ja eri vajadustele vastavatele variantidele mugavust ja käepärasust. Kaubikut saab kasutada siseruumides, sest heitmekogus on null, ta on müra-ja vibratsioonivaba; laadimine on lihtne ja kiire, tal on automaatkast ja kõik mobiilseks kontoriks vajalikud võimalused. Pole vist vaja pikemalt kaaluda, millist tarbesõidukit võtta,” arvab Daum

Daum lisab veel, et juhul, kui Liiklusseadusse suudetakse sisse viia ammu planeeritud muudatus, mis annab elektrisõidukitele loa liigelda ka bussiradadel ning lisab soodustusi linnas liigeldes, on see kuller-ja transpordifirmadele oluline argument, sest liiklus muutub senisest oluliselt kiiremaks ja ka säästlikumaks.

“Euroopa kontekstis on toetuste maksmine elektriautodele üsna tavapärane,” tõdeb Daum. Nüüd on küsimus prioriteetides- kas Eesti riigi poolt on soov elektrisõidukite levikut soodustada või mitte. Kui ei, siis ilmselt müüme mõnda aega väga vähe masinaid, kuniks tehnoloogiad maailmaturul odavnevad ja sõidukite hinnad langevad.”

ELMO rent jääb alles, mudelite rohkus võiks lüüa hinna alla

Nagu selgub, ongi edaspidi plaanis elektriautode kasutuselevõttu toetada mitterahaliste meetmetega. Näiteks on kavas muudatused liiklusseaduses, millega lubatakse elektriautod ühistranspordiradadele. See võiks soodustada elektriautode kasutamist linnaliikluses ning vähendab heitgaaside taset tiheda liiklusega piirkondades.

Tarmo Seliste, KredEx'i kommunikatsioonispetsialist arvab, et põhjust kurvastamiseks ei ole: “ Eestis on olemas ainulaadne üleriigiline laadimisvõrgustik ning näiteks ka ELMO elektriautorent. Kes pole veel jõudnud otsusele, kas osta endale elektriauto või mitte, võib jätkuvalt kasutada renditeenust.

Ka on turule hüppeliselt lisandunud uusi elektri-ja hübriidsõidukeid, loodame, et konkurents teeb korrektuuri ka hindades. Aga see sõltub muidugi paljuski edasimüüjatest.”

Ajavahemikus 2011-2014 on KredEx eraldanud toetusi kogumahus 10,5 miljonit eurot, keskmine toetuse summa ühe auto kohta 16 500 eurot.

Elektriautode ostutoetuse abil on Eesti teedele tulnud üle 650 elektriauto. Kõige populaarsem elektriauto on Nissan Leaf, mida on toetuse abil ostetud 370 autot.

Elektriautode ostutoetust rahastati Eesti Vabariigi ja Mitsubishi Corporationi vahel sõlmitud lepingu alusel CO2-kvoodi müügist saadud vahenditest.

Sama tehingu raames rajati üleriigiline elektriautode kiirlaadimisvõrgustik, anti Mitsubishilt saadud 507 elektriautot sotsiaaltöötajate ja avaliku sektori asutuste kasutusse, käivitati ELMO renditeenus ning avati elektriautode demokeskus Tartus AHHAA keskuses. Need tegevused jätkuvad.