Tänasest alustavad mobiilsed kiiruskaamerad trahvide tegemist
Kokku on Politsei- ja Piirivalveametil hetkel kaheksa sellist kaamerat, mida kasutatakse kõikjal üle Eesti. PPA sõnul annavad kaamerad politseinikele võimaluse mõjutada oluliselt suuremat hulka inimesi piirkondades, kus see varem võimalik ei olnud.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul leiavad kaamerad kasutust eelkõige sellistes kohtades, kus muidu on sõidukite peatamine ohtlik. "Näiteks suure liiklustihedusega mitmerealised teed, kust on väga keeruline rikkujaid ohutult liiklusest välja noppida. Samuti sellised kohad, kus tee ääres seisvad sõidukid on teistele liiklejatele ohtlikud," ütles Loigo.
Kaamerate suurimaks eeliseks on Loigo hinnangul kõigi liiklejate võrdne kohtlemine. "Kui seni vormistasid politseinikud kellelegi rikkumist, siis pääsesid teised samas kohas rikkujad minema. Uute kaameratega see võimalus kaob," lisas Loigo.
Politsei kasutab kaameraga töötades erinevaid töömeetodeid - kiirust võib mõõta nii avalikult, varjatult, teisaldatava kui ka statsionaarse vahendiga. Kui siiani on automaatsel kiirusemõõtmistel kasutatud automaatkontrolli hoiatusmärki, siis tulevikus tuleb liiklejatel valmis olla ka selleks, et mobiilse kiiruskaameraga mõõtmisi teostatakse ilma eelnevalt hoiatamata.
Kiiruskaamerate katseperioodil tabati keskmiselt sada rikkujat tunnis. "Kindlasti ei ole kaamerate eesmärk palju trahve teha, vaid liiklust rahustada ja sellega vähendada ka õnnetuste arvu. Oluline on, et inimesed mõistaksid, et piirkiirusest tuleb kinni pidada. Neile, kes seda teevad, ei tohiks uute mobiilsete kiiruskaamerate tulek meie teedele põhjust muretsemiseks anda," selgitas korrakaitseametnik.
Käesoleva aasta kuue kuuga on kiiruskaamerate poolt tuvastatud sõidukiiruste ületamiste kohta välja saadetud 50 808 trahviteadet.
