Mõni omandab need ise sõidustaaži kogudes, mõni otsib abi kogenumatelt motosõpradelt nõu küsides, mõni maksab raha ja läheb täiendkoolitusele. Mida aga jätkukoolitustel tehakse ja õpitakse?

Kuus täispikka motohooaega on selja taga Inara Spruktil, kes on käinud tervelt neljal motokoolitusel, kirjutab Motors24.

Inara sõnul ei arva paljud tema mototuttavad, et koolitus võiks midagi juurde anda. Tema ise arvab aga, et kõik õpetussõnad on alati teretulnud.

"Tuttavate motosõitjatega olen antud teemal pikalt vestelnud ja igaühel on oma tõde sõiduvõtete kohta. Eriti pidurdamise kohalt – kes kasutab ainult esimest, kes tagumist, kes mõlemaid," arutleb Inara.

Õppis koolitusel piire tunnetama

Vaevalt keegi kukkuda tahab. "Kuidas seda katsetada ja kas on julgust seda teha üksi? Pigem mitte. Selleks olengi käinud kaks korda Motosurvivalil ja kahel kruusakoolitusel Tarmo Kinkari käe all," ütleb Inara.

Tema sõnul on hea kõrvalt vaadata näidissõite, kuidas jääb seisma ABSiga ja ilma ABSita ratas või kuidas ratas sõidab ise ilusasti otse, ilma et juht hoiaks juhtrauast kinni.

"Mis saab olla parem kui neid õpetussõnu jagab sulle kogenud koolitaja ja lisaks jälgib sind kõrvalt ning ütleb, mida saaks paremini teha. Unustamatu elamuse jättis kruusakoolitusel harjutus, kus ronisid sõidu ajal küll ühele ja teisele poole ratast. See kõik meenutas juba tsirkust!" tunnistab Inara, et motokoolitusel käimisest oli ka tolku.

Koolitus oli abiks tema ja ratta ühte sulandumisel, mille käigus õppis Inara tunnetama piire.

Motosurvivalist on Inaral meeles järgnev: ülakeha lõdvaks, pilk ette, jalgadega paagist kinni.

"Millegipärast on loomuses vaadata ette nina alla, aga seda ei tohi teha, sest sinna just sõidadki, kuhu vaatad. Tänu sellele teadmisele ja praktilisele harjutamisele on kitsastes kohtades manööverdamine nüüd hulga lihtsam!" jagab naine koolitustel saadud tarkusi.

Tema sõnul on harjutamine oluline ja kõige parem on seda teha kogenud koolitaja juhendamisel.

Loe täisteksti saidil Motors24.