Soomlaste uuring: Mida targem on mees, seda vähem tema auto saastab

 (75)
Soomlaste uuring: Mida targem on mees, seda vähem tema auto saastab
Üks neist on nutikamate meeste valik, teine mitte niiväga nutikate valikFoto: Sten Ottep/Fifty Visual

Kas inimese nutikusel on seos auto ostuvalikutega? Soome meeste peal läbi viidud uuringu tulemused räägivad sellest, et ostja vaimsed võimed mõjutavad auto heitmete vähesust sama palju kui tema sissetulekuid

Juba aastal 2017 avaldati ajakirjas Journal of Consumer Psychology uuring Soome meessoost tarbijate auto soetamise kohta, kirjutas tekniikanmaailma.fi.

Uuringus leiti seoseid tarbija nutikuse ja väiksemas koguses heitmeid tootvate autode ning maksusoodustuste kasutamise vahel. Uuringu tegi Soome-Ameerika uurimisrühm.

Uuringu tulemuste pinnalt järeldati, et mida kõrgemad kognitiivsed võimed mehel on, ehk mida nutikam ta on, seda puhtamate heitgaasidega autosid nad hangivad võrreldes keskmisest vähemnutikate meestega.

Uurimuses vaadeldi Helsinki piirkonnas toimunud autode soetamisi ning valimi moodustasid paarsada tuhat meessoost ostjatega toimunud tehingut perioodil 2007-2012, vahendas HS.fi.

Lisaks tuli välja, et keskmisest targem inimene omab tihtipeale autot koos kellegi teisega ehk siis autot jagatakse mitme inimese vahel.

Mehed valiti uuringusse seetõttu, et nende nutikuseandmed olid olemas - kognitiivseid ja psühholoogilisi võimeid mõõdetakse kaitseväe testides kaitseväkke minekul ning enamus kaitseväes käinutest on mehed.

Seotud lood:

Lisaks nendele andmetele kasutati autoregistri andmeid, maksuhalduri andmeid ja ka rahvastikuregistri andmeid.

Loomulikult on olemas nutikamaid mehi, kes ostavad ka rohkelt heitgaase tekitavaid autosid ja mitte nii nutikaid mehi, kes ostavad puhtamate heitgaasidega auto, kuid erand kinnitab reeglit, nagu öeldakse.

Trend ja põhireegel käib ikka sedapidi, et keskmisest nutikamad eelistavad puhtamate heitgaasidega autosid ja keskmisest rumalamad valivad suurte mootoritega, võimsaid ja seega ühtlasi ka saastavamaid autosid. Võtmesõna on "keskmiselt."

Selline trend võib tuleneda asjaolust, et nutikamad mehed on võimelised pikemalt ette analüüsima oma ostuotsuse tulevaid mõjusid. Isegi kui sellise auto soetushind on kõrgem, vaadatakse pikka perspektiivi ning lõpptulemusena on sellise auto kasutamine soodsam. Lisaks on tähtis ka keskkonna säästmise aspekt.

Soomes toimub autode maksustamine osaliselt selle pinnalt, kui palju süsihappegaasi see õhku paiskab. Mida rohkem auto saastab, seda karmimalt seda Soomes maksustatakse.

Seos on olemas ka kütusekuluga - suuremate heitmetega auto kulutab ühtlasi rohkem kütust ja sellevõrra kallim on ka sellega sõitmine.

Uurijate teooria kohaselt keskmisest rumalamatel meestel ei ole eeldusi keerulisi ja seotud mõjusid nii hästi läbi arvutada ja ette mõelda.

Teisisõnu, nutikamad oskavad paremini arvutada ja raha säästa, aga ühtlasi tuli välja, et nutikamad oskavad mõelda ka oma kasust kaugemale ning rahakott ei ole ainus ostuotsuse aluseks olev faktor - ka keskkonnamõju on asjaolu nagu ka kogukonna üldine kasu. Targemad arvestavad sellega.

Ühtlasi tuli välja see, et küsimus ei ole rahas. "Vaesemate ja rumalamate" vastuväide on tihti see, et nad ei saa endale kallimat elektriautot või hübriidi lubada.

Kuid uuringust tuli välja, et ka sama sissetuleku tasemega inimeste seas on sama trend nähtav - isegi "sama rikaste" seas valivad nutikamad vähem saastava auto.

Ainuüksi seetõttu ei ole pädev vastuväide, et rikkamatel on rohkem raha osta kallimaid (ja vähem saastavamaid) autosid.

Veelgi enam, Soome maksusüsteem on selline, et maksustamise tõttu on ka rohkelt saastavate autodega sõitmine väga kallis, isegi kui nende ostmine on mõnevõrra odavam. Küsimus ongi summas ning kogupildi nägemises.