Soomlaste meelsus elektriautode suhtes: ootame-vaatame! Mida mõtlevad eestlased?
Agentuur Alma Talent ja autoremondiettevõtte Autoklinikka uurisid soomlaste meelsust elektriautode suhtes. Iga teine soomlane ei kavatse elektriauto eest kõrgemat hinda maksta ning kuniks pole toimivat kiirlaadimisvõrku, moodsat sõidukit ka ostma ei tormata.
Elektriautode võidukäigu võtmesõnaks on kiirlaadimisvõrgustiku olemasolu, selgub uuringuagentuuri Alma Talent läbi viidud küsitlusest.*
Paralleelselt uuris soomlaste meelsust elektriautode osas autoremondifirma Autoklinikka ning küsitlusest ilmneb, et 46% soomlastest pole sugugi valmis maksma hübriid- või elektriauto eest kõrgemat hinda kui maksab väikese sisepõlemismootoriga auto.
Sõiduomadused on tähtsad
Agentuuri Alma Talent küsitlusest nähtub, et peamine põhjus, miks inimesed elektriauto ostu kaaluvad, on selle sõiduomadused.
Elektrikad saavad kiita vaiksuse, stabiilsuse, ühtlase kiirenduse ja üleüldise muretu sõidukogemuse eest. Soomlased leiavad, et sõidu ajal saadav emotsioon meelitab elektriauto rooli.
Teine põhjus, miks elektriauto ostu võiks kaaluda, on maksusoodustused ning kütusekulu puudumine – särts on fossiilkütusest odavam.
Kolmandal kohal on soomlaste jaoks kliimamuutuse temaatika: usutakse, et elekter autokütusena annab ka loodusele võimaluse rahulikumalt hingata.
Võrdselt loodussäästuga kannustab põhjanaabreid elektriautot ostma edevus: uhke on oma teadlikkust välja näidata ning olla esimeste seas, kes “õige” otsuse teevad.
Hind kaalub kõik üles
Keskkonnasõbralikkuse kaalub üles aga auto hind: ka värske Santanderi panga uuring näitab, et niipea kui sõiduki eest tuleb hakata rohkem raha välja käima, roheline meelelaad ununeb. Määravaks saab vaid hind.
Ning Autoklinikka tellitud** küsitlus paljastabki päriselu ja unistuste vahelised käärid: iga teine soomlane lööb käega, kui saab teada, et hübriidajamiga või elektrimootoriga auto hind on tuhandeid eurosid kõrgem kui “tavalise” auto oma.
14% põhjanaabritest on nõus hübriid- või elektriauto eest maksma 1000 eurot rohkem, 24% kuni 5000 eurot enam kui tavaauto eest. Vaid 16% on nõus maksma igasugust hinda, et oma eelistusi rõhutada.
Toome ühe lihtsa näite: populaarne Volkswagen Golf on saadaval nii sisepõlemismootoriga kui elektriga. Kui kõrvutada Comfortline 1,5 TSI Evo ja e-Golfi, on need võimsusnäitajatelt enam-vähem võrdsed, ent hind on 17 000 eurot elektriversioonis kõrgem.
Eestis võiks võrrelda Hyundai Kona tavalist ja EV varianti: 1,6-l T-GDI turbomootoriga kõrgeimas varustuses Kona maksab umbes 25 000 eurot, samas varustuses (Style) Kona Electric 64 kWh akupakiga aga üle 40 000 euro.
Vahe orienteeruvalt 15 000 eurot. Mis on päris suur vahe olukorras, kus inimesed võtavad elektriautot veel kui alternatiivi.
Soomlased on välja arvutanud, et e-Golf teeniks ennast tava-Golfiga võrreldes tagasi sõltuvalt harjumustest umbes 15-20 aasta jooksul. Kas te teate kedagi, kes tänapäeval nii kaua sama autoga sõidaks?
Lootus on, et lähema paari aasta jooksul kõikide autode, sh elektrikate hinnad ühtlustuvad. Ent siin võib ette tulla ootamatuid takistusi nagu näiteks nappivad ressursid või akutööstuse tootmismahtude piir. Odavamaks lähevad elektriautod aga kindlasti.
Kes Soomes elektriautosid ostavad? Maailma muutmine käib lihtsalt neil, kellel on korralik sissetulek. Iga kolmas Alma küsitlusele vastanu teenib aastas vähemalt 75 000 eurot, iga neljas rohkem kui 95 000 eurot. Mis viga oma meelsust näidata, kui raha on.
