Soome teadlased: noobelauto roolis istub ilmselt mölakas. PPA kommenteerib

 (155)
Soome teadlased: noobelauto roolis istub ilmselt mölakas. PPA kommenteerib
Foto: Ylle Tampere

Helsingi ülikooli teadlased küsitlesid paari tuhandet autoomanikku ja uurisid isiksuseomaduste seoseid auto hinna ja margi ja juhi käitumismustritega liikluses. Lühijäreldus: noobelauto roolis istub tõenäoliselt mölakas. PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo ütleb, et päris kindlasti ei saa autojuhte üksnes automargi järgi lahterdada.

“Noobelauto roolis istub tõenäoliselt mölakas” – nii kõlab lühike kokkuvõte Helsingi ülikoolis tehtud uurimusest, milles osales ligi 2000 autoomanikku.

Teadlased järeldasid, et Audit, BMW-d või Mercedes-Benzi eelistavad kõige sagedamini egoistlikud mehed, kes on ühtlasi riiakad, jäärapäised, ebasümpaatsed ja empaatiavõimetud. Viisakas kõnepruugis nartsissistid, nabaimetlejad, kelle maailm algab sõnaga “mina”.

Helsingi ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Jan-Erik Lönnqvist on teadlasena keskendunud isiksuseomaduste ja isiklike väärtushinnangute erinevuste uurimisele, sai uurimustöö tegemiseks idee igapäevases liikluses osaledes, kus Audi ja BMW juhid näisid teistest sagedamini liiklusreegleid rikkuvat.

Seotud lood:

Miks just selliste autode juhid nii käituvad? Kas teatud marki auto paneb juhi agressiivselt käituma või hangivad mingit tüüpi inimesed teatud autosid ja rikuvad reegleid sagedamini kui teised? Et leida vettpidav vastus, tuli teha mahukas teadustöö.

Ka mitmed varasemad uuringud olid näidanud, et kallite autode juhid rikuvad liikluseeskirju sagedamini. Põhjuseks on peetud rikkuse halba mõju.

Lönnqvist aga oletas, et teatud iseloomuomadustega inimesed eelistavad preemiumautosid rahalistest võimalustest hoolimata ning neil ongi kalduvus reegleid rikkuda.

Ehk teisisõnu: kui sinu olemuses on rikkuda igal juhul reegleid ja võidelda süsteemi vastu, siis võimalusel soetad sa teatud marki auto, mis selle mainega kokku käib ja mille võimsusnäitajad soosivad reeglitest üleastumist. Näiteks!?

Filosoofiline küsimus, mida ka Lönnqvist teadustöö sünopsises on tsiteerinud, kõlab: “Kas noobelautoga sõidavad mölakad või noobelautod teevad sõitjast mölaka?”

Kaalukas valim ja viie faktori mudel

Uuringus küsitleti 1900 autoomanikku, kasutades viie faktori mudelit. Küsimused puudutasid autosid, rahakulutamist, rahalisi võimalusi ning isikuomadusi nagu näiteks avatus, tundelisus, emotsionaalne tasakaal, kompromissivalmidus ja ekstravertsus.

Nimetatud isikuomadused selgitavad ühelt poolt soovi omandada staatust tõstvaid tooteid kui ka põhjusi, miks need inimesed sagedamini liikluseeskirju rikuvad.

Loomulikult on majanduslikud võimalused eelduseks staatusetoodete ostmisele – kõigil pole võimalik osta preemiumi – ja seetõttu sõidavad noobelautodega enamasti need, kel raha rohkem.

Siiski märkasid teadlased korrapära, et väiksema kompromissivalmidusega tüübid eelistavad sõita staatusautodega. “Nad peavad end teistest paremaks ja tahavad seda kõigile näidata,” kommenteeris Lönnqvist uuringu tulemusi.

Ka andekad ja emotsionaalsed eelistavad ägedikke!

Suurem üllatus oli aga töörühma hinnangul see, et ka emotsionaalne isiksusetüüp armastab samuti staatusautosid, ehk nende jaoks on autol emotsionaalne väärtus.

Need inimesed on andekad, auahned, usaldusväärsed ja organiseeritud. Nad hoolitsevad oma asjade ja tervise eest ning tulevad enamasti ka tööga hästi toime.

Siin mängib rolli see, et nad armastavad kõrget kvaliteeti. Niisuguse kuvandiga auto väljendab nende meelest ka juhi kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Üllatusi oli veelgi: seos emotsionaalse isikutüübi ja noobelautode eelistuse vahel oli olemas nii mees- kui ka naissoost autojuhtide puhul.

Seevastu seos egoisti ja noobelautode vahel esines vaid meeste puhul. Miks see just nii on, ei oska teadlane vastata. Võimalik, et auto ei ole naiste jaoks samasuguse tähendusega sümbol kui meestele.

Nagu selgub allpool ka PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo kommentaarist, ei tasuks raamatu üle kaane põhjal otsustada: kalli auto roolis võib istuda andekas arhitekt, imeliste kätega kirurg või maailmakuulus dirigent.

Kui aga nooblil sõidukil tundub olevat mingi tehniline viga: suunatuled ei taha töötada või kaldub auto vägisi sõiduraja keskel sõitma või haigelt, justkui juhist sõltumatult tihedas liikluses jänesehaake tegema ja kihutama, võib tõenäoliselt öelda, et sõiduki roolis istub nartsissist, rahvakeeli mölakas.

Kuna nartsissismil võivad olla ka haiguslikud vormid, tasuks sellist sõidukit märgates kutsuda politsei – inimene või ka tema auto võivad vajada kohest abi.

Sirle Loigo: inimesi sõiduki margi järgi sildistada ei saa

“Politsei kindlasti ei sildista inimesi sõiduki margi või hinna järgi. Samuti ei saa teha järeldusi inimese iseloomu kohta nende põgusate kokkupuudete alusel, mis järelevalve käigus aset leiavad,” ütleb Loigo uuringule kommentaariks.

Liiklusohutuse seisukohalt ei ole oluline, missuguse sõidukiga liigeldakse, seni kuni sõiduk on tehniliselt korras ja ei kujuta teistele liiklejatele ohtu. Oluline on inimene, kes istub sõidukis.

“Meie tänane liikluspilt on kahjuks selline, et vähemal või rohkemal määral rikuvad liiklust kõik, sõltumata automargist, vanusest või maksumusest,” kurvastab juhtivkorrakaitseinspektor.

Küll on täheldatud, et need, kes panevad toime suuremaid kiiruseületamisi, omavad keskmisest suurema võimsusega sõidukit.

Uuemad sõidukid on turvalisemad ning pakuvad liiklusõnnetuse korral paremat kaitset. Kõikvõimalikud lisaseadmed uutes sõidukites osakavad juba ise riske maandada, ohust märku anda, vajadusel ka abi kustuda. Ja see võib muuta juhi tähelepanematuks.

Statistikat, mis marki autodega enim rikkumisi toime pannakse, politsei ei kogu. Liiklusrikkujate kohta statistikat leiab politsei avaandmetest, kus on liiklusjärelevalve käigus avastatud süütegude andmed, sh rikkuja sugu, vanus, sõiduki mark ja registreerimise aasta.