Sõiduõpet ja eksameid ootavad lähiajal suured muudatused

 (105)
Maanteameti teenindusbüroo 24.09.2019
Maanteeameti sõidueksami autoFoto: Andres Putting

Maanteeameti värskeima teooriaeksami küsimuste autori ning liiklusõppekeskkonna Liikluslab ühe vedaja Juri Essi sõnul saabus eelmisel nädalal kaua oodatud info, et mootorsõidukijuhi koolituse valdkonnas on toimumas muudatused.

Kuigi hetkel on tegemist veel kooskõlastusringile saadetud eelnõuga, plaanib Maanteeamet juba järgmisel nädalal eelnõud lõplikult paika saada ning näiteks nii teooria- kui ka sõidueksameid puudutavad muudatused peaksid jõustuma juba veebruaris.

Muudatused teooriaeksamis

Eksamineerimise reeglites tehakse praeguse plaani kohaselt päris suuri muudatusi. Näiteks võiks tulevikus riiklikule teooriaeksamile minna kohe pärast teooriaõppe läbimist autokoolis ning riiklikke eksameid võiks korraldada ka muudes Maanteeameti poolt määratud kohtades (näiteks autokoolides).

Lisaks sellele muutub teooriaeksam ise - enam ei kehti ranget teemade jaotust, mis paneb paika, kui palju mingi teema kohta küsimusi tuleb. Ainsaks selliseks teemaks jääb liiklusohutus, mille kohta jääb jätkuvalt eksamisse 10 küsimust. Kuna eksam ise hakkab koosnema 40-st küsimusest, on ülejäänud 30 küsimust seega "loteriiga" ning sinna võib tulla ükskõik millise suhtega küsimusi kõikidest teemadest.

Seotud lood:

40 küsimusega uue teooriaeksami peab inimene sooritama 30 minutiga ning võib seejuures teha vaid viis viga. Liiklusohutuse küsimuste puhul kehtib aga taas erireegel - nende puhul võib kokku teha vaid ühe vea.

Ka sõidueksamite kord muutub

Sõidueksam algab edaspidi sõiduki kontrollimisega ning seejuures peab eksamineeritav olema võimeline vastama eksamineerija poolt esitatud kahele küsimusele, mis puudutavad auto ohutuskontrolli. Essi sõnul on raske kommenteerida, millised need küsimused olla võiksid, kuid mingisuguse vihje sellele annab määruse eelnõu:

"Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontrolli liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Enne sõidueksami algust peab eksamineeritav näitama, et ta suudab valmistuda iseseisvalt ohutuks sõiduks ning et ta oskab kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, velgede ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, auto kütte- ja ventilatsiooniseadmete, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele. Eksamineerija küsib kaks ohutuskontrolli puudutavat küsimust, mille tulemusena eksamineeritav kontrollib küsitud elementi."

Sariläbikukkujatele on ka uudiseid - edaspidi peab pärast iga kolmandat läbi kukutud sõidueksamit autokoolis läbima vähemalt kahe sõidutunni pikkuse jätkuõppe. See võiks tekitada olukorra, kus inimesed mõtlevad hoolsamalt, kas nad ikka on sõidueksami sooritamiseks valmis ning seda just enne kolmandat korda eksami sooritamist.

Mõned harjutused kaovad, teised saavad kohustuslikuks

Lisaks sellele toimuvad muudatused harjutustes, mida sõidueksami raames kontrollitakse. B-kategooria eksamilt kaotatakse näiteks ära harjutus "sõidu alustamine tõusul", kuid samal ajal muutub kohustuslikuks vähemalt üks tagasipööre eksami kohta. Essi sõnul on oluline rõhutada ka seda, et tegemist on tagasipöördega piiratud alal, näiteks kaherajalisel teel, ristmikevahelisel lõigul.

Muudatus tuleb ka A-kategooria ehk mootorrattajuhtidele mõeldud sõidueksamil, kuid seal lisandub vaid üks harjutus nimega "parkimiskohale lükkamine ja parkimiskohalt lahkumine".

Muutub ka üldine filosoofia

Järgmise aasta alguseks on plaan ühele poole saada ka õppekavade reformimisega. Näiteks plaanitakse kaotada praegu kehtiv moodulipõhine õppesüsteem ning koostada uued õppekavad, mis seda toetaks.

Hetkel on algastme õpe (ehk nn tavaline autokooli õpe) jagatud kolmeks mooduliks ning nii teooria- kui ka sõidutunnid on nende vahel ära jagatud ning nendel on konkreetsed teemad, mida nendes tundides peaks käsitlema.

Kuna inimeste sõiduoskused on erinevad ning selline moodulitesse jaotamise süsteem võib näiteks kaasa tuua olukorra, kus inimesel on juba vaja esimeses moodulis lisatunde võtta, et järgmise moodulini jõuda, tekitab see aga suure hulga segadust. Suur osa autokoolidest jälgib moodulite süsteemi vabalt ning lähtub pigem inimese konkreetsest oskustest.

Seda peaks peegeldama ka uued õppekavad ning see, et enam ei pea õppekavas näitama õppetöö mahtu iga aine kohta, vaid piisab sellest, kui näidatakse õppekava üldist mahtu. Seejuures kaob näiteks ka nõue, et esimesed sõidutunnid tuleb teha suletud harjutusväljakul või õppesõiduplatsil.