Saksamaa on siiani olnud ainus riik Euroopas, kus kiirteedel leidub piiranguta lõike: sõida nagu jaksad, ja torust tuleb. Viimastel aastatel on tasapisi lisandunud teid, kus kiirus on piiratud 130 km/h-ni, neid on tänaseks juba kolmandik.

Ning siis on sellised kiirteed, kus etteantud kiirus on “soovituslik” ehk kui teeolud on head ja teisi liiklejaid ei ohustata, võib autojuht ka natuke rohkem gaasipedaali pressida.

Saksamaa autoliit ADAC on seni seisnud igasuguse sunniviisilise kiiruse piiramise vastu. Nüüd on retoorika muutunud ja ühenduse eestkõnelejad räägivad vajadusest liikluse turvalisust tõsta ja heitmeid vähendada ning kiirusi piirata.

Ühiskondlik arutelu on võtnud tuurid üles, sest Autobahn on midagi, mille kaudu nii sakslased ise aga ka riiki väisavad autoturistid ja läbivad transpordiettevõtted Saksamaad alati on defineerinud. Kiirtee on Saksamaa uhkus.

ADACi parem käsi ei tea, mis vasak teeb

Autoliidu liikmed on löödud kahte leeri: need, kes leiavad, et põhjagaasiga sõitmine on inimõigus, mida eales piirata ei tohi ning need, kes usuvad, et muutunud oludes on 130 km/h kiirusepiirang kõigil Autobahnidel mõistlik algatus.

Kui Saksamaa Liidupäev (Bundestag, kahekojalise parlamendi valitav koda) oleks möödunud aasta novembris suutnud poolthääled kokku kraapida, oleks 130 km/h kõigil kiirteedel selle aasta algusest kehtinud.

Liidupäev kõhkles, sest rahvaküsitluse põhjal oli 70% kodanikest üldisele kiiruse piiramisele vastu ning ettepanek sai häältega 498-126 maha laidetud. Seega oleks asi justkui otsustatud!?

Tühjagi, sest autoliit ajab oma joru edasi. ADACil on 21 miljonit liiget, kellest vabadust ihkav osa ei saa aru ega suuda ka alla neelata äkilist meelemuutust, mis esindab avalikkuse ees kogu organisatsiooni seisukohti.

Sotsiaalmeedias on asjad päris kurjaks läinud, kuni sinnamaani, et nõutakse ADACi juhatuse tagasiastumist, kuna see ei aja enam saksa autoala asja vaid tegutseb omapäi. On neidki, kes liikmelisusest loobunud.

Poliitikud lähevad ka pöördesse

Üks, kes kiirteedel kiiruse piiramisele avalikult vastu seisab, on liitvabariigi liiklusminister Andreas Scheuer. Meediasse on jõudnud temalt tsitaat: “Kiiruse piiramine on teema, millesse ei saa ega tohi neutraalselt suhtuda. ADACi liikmed on juhtkonnale selge sõnumi edastanud.”

Porsche tegevjuht Oliver Blume on samuti öelnud, et on igasuguste piirangute vastu: kus siis veel kui mitte Saksas on sportautode paradiis? Lisaks võimaldavad kiirteedel kogutud andmed sõidukeid parendada, see on hindamatu info.

“Olen kiirusepiirangute vastu teedel kus saab kiiresti sõita turvaliselt, teisi liiklejaid ohtu seadmata,” on Oliver Blume öelnud.

Organisatsiooni sees toetajate hulk kasvab

Üllatused ei lõpe, sest autoliidu sees on järjest rohkem neid, kelle meelest kiirteedel kiiruse piiramine on mõistlik. Uus küsitlus näitab, et viimastel kuudel on muutuse toetajate osakaal tõusnud 45 protsendini, vastaseid on 50 protsenti ja 5 protsenti mõtlevad, aga kalduvad pigem… pooldama.

Põhjusi, miks kiirusepiirangud tuleks kiiresti kehtestada, on tänaseks päris mitmeid välja öeldud.