“Sundkoormiste koondkava” alusel määratakse rahuajal sõidukid, mille riik sõjaolukorras sunniga võõrandada võib. Riigi reservnimekirja võivad kuuluda nii ettevõtetele kui ka eraisikutele kuuluvad sõidukid. Sunniga minnakse eraomanikelt masinaid küsima aga üksnes siis kui kõik teised võimalused on ammendunud.

Sundkoormised jagunevad sundvõõrandamiseks, -kasutuseks ja -valduseks ning veokohustuseks. Sundvõõrandamise puhul võetakse omanikult vara riigi omandisse riigikaitselisteks vajadusteks. Siia hulka kuuluvad näiteks kütte- ja määrdeained, toiduained, ravimid ja ravivahendid jm ära tarvitatav vallasvara.

Sundkasutus on vara ajutine kasutamine riigikaitseliseks vajaduseks. Sundkasutusele võib võtta maatükke, (õhu)sõidukeid, ujuvvahendeid, ettevõtteid (nt haiglaid), masinaid ja seadmeid, ehitisi ja rajatisi, elektri-, side-, gaasi- ja muid liine, relvi-, optika- ja mõõte- ning arstiriistu jms vallasvara.

Veokohustus on sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omaniku või valdaja kohustus teostada riigikaitselisteks vajadusteks vedusid koos juhi või meeskonnaga.

Kuidas riigikaitselise sundkoormise määramine täpsemalt käib, milliseid kohustusi toob see vara omanikule ning kas sunnist on võimalik ka keelduda? Ja kas on võimalik vabatahtlikult oma vara abistamiseks pakkuda? Selgitab Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet.

Kuidas selekteeriti välja ligikaudu 2700 eraomanduses masinat?

Seda tegime koos Kaitseväega. Kogu sõelumise tulemusel koostasime „Sundkoormiste koondkava“ ja kaitseministeerium esitas selle VV kinnitamiseks.

Mis liiki sõidukeid koormata kavatsetakse?

Sõidukite kategooriad ja mahud on kinnitanud VV oma määrusega. Viidatud määrus on asutusesiseseks kasutamiseks § 35 lg 1 p 6 alusel.

Kuidas jaguneb eraomanduses sõidukite koormamine maakonniti?

Samuti nagu eelmise küsimuse vastus on, et nimetatud info on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave.