Karp on Eesti arhitektuuris toimuvaga kursis, kuigi erialaseid ajakirju ei loe. “Minu meelest on need lõputuid ilupilte näitavad läikivad brošüürid tüütud, kuid eks arhitektuuris toimuvat jälgin omal moel ikka,” ütleb ta. “Vahel on mul õnnestunud ka mõnes žüriis istuda ja meid mõnest koledast projektist päästa.” Väga tublid arhitektid on vanameistri sõnul Rotermanni kvartali loojad arhitektuuribüroost Kosmos ning Viimsi uue kooli projekteerinud arhitektuuribüroo Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid.
“Seni on minu jaoks parim koostöö tellijaga olnud rahvusraamatukogu ehitamisel,” tõdeb ta, “seda oli huvitav teha ning lammutatud Sakala keskuse ja küsimärgi all oleva linnahalli kõrval jääb see maja ilmselt püsima. Klientuuri raamatukogul jätkub, vajalikke ressursse hoone rahuldab, kuigi loomulikult sisemisi ümberkorraldusi tehakse ajaga kaasaskäimiseks pidevalt.” Rahvusraamatukogu projekteerimine oli juba seetõttu huvitav, et maja seisab kallaku peal — sestap sai peaaegu kolm korrust maa sisse peita.
Kui arhitektina on Karp tuntud monumentaalsuse ja isepäisuse poolest, siis sama võib öelda ka tema automaitse kohta. Üheksa aastat sõitis ta Pontiac Trans Am GTA-ga, võimsa riistapuuga, mis näeb välja nagu superauto KITT tuntud seriaalist “Knight Rider”. “See on üks ilusama disainiga auto, mis eales tehtud! Kuigi tehnika muidugi areneb edasi. Võrreldes minu uue autoga — Volkswagen Golf GTI-ga — oli Pontiac küll suur ja kohmakas, kuid pöördemoment oli tal võimas.”
Enamiku arvates pigem kiirusejanustele noorukitele sobiva 200hobujõulise Golf GTI soetas 68aastane Karp hiljuti, loogilise järeltulijana eelmisele Golfile. “Mulle hakkas lihtsalt Golfi teetunnetus väga meeldima. GTI valisin pöördemomendi ja selle tõttu, et auto peab olema kerge,” selgitab arhitekt oma valikut. “Ma ei mõista neid 2,5tonniste maasturite omanikke, kes kimavad nende suurte kütusekulutajatega üksida mööda linna ringi. Isevärki idiootide seltskond on üles kasvanud, sõidukultuur on neil omamoodi ja sama võib öelda iga nende elu aspekti kohta!”
Karp on veendunud, et auto peab olema väike ja kerge, aga ei tohi teistele jalgu jääda. Vanal 1,6liitrisel Golfil jäi kiirendus veidi hädiseks, aga GTI-l on mitu head omadust, rääkimata suurepärasest teetunnetusest. “Lisaks tahtsin kindlasti uut DSG-käigukasti ning olen sellega väga rahul. Pärast kogemust automaatkastiga Pontiaciga ma käsikäigukangi enam ei taha; Ameerikas ikka teatakse, mis on mugav,” lausub arhitekt.
Väga palju ja pikki otsi Karp ei sõida. Vahel siiski tuleb käia ka kaugematel objektidel: hetkel on käsil Narva-Jõesuus väikese spaa projekteerimine, mullu sai vuratud Otepää vahet seoses Tehvandi suusastaadioniga.
Tallinnas sündinud Karp elab Meriväljal enda projekteeritud ja ehitatud majas. See 1960ndatel alustatud elamu pole aga siiamaani valmis: aeg-ajalt on jälle vaja midagi ümber teha ja mõned põrandaliistud on algusest peale panemata. Majas elavad nad naisega kahekesi, lapsed on omaette kolinud.
Raine Karp (sündinud 23. juulil 1939) Raine Karp on Eesti kuulsamaid paearhitekte. Ta on õppinud TPI ehitusteaduskonnas ja lõpetanud 1964. aastal ERKI arhitektuuriteaduskonna. Töötanud Kommunaalprojektis, Eesti Projektis ja Eesti Tööstusprojektis. Tema loomingule on omane isikupärane monumentaalsus, mis algul lähtus Soome modernismist. Alates 1970. aastate lõpust on märgata postmodernismi mõju. 2006. aastal sai Kultuurikapitali aastapreemia arhitektuuris.
Tuntumad tööd:
* Tallinna linnahall koos jäähalliga (1981, koos R. Altmäega)
* Sakala keskus (1985, lammutatud 2007)
* Eesti Rahvusraamatukogu hoone (1985–1993)
* Tallinna peapostkontor (1980, koos M. Raignaga)
* TTÜ spordihoone (1976)
* Rannapungerja puhkekodu (1970)
* Fr. R. Kreutzwaldi nimeline raamatukogu (1970)
* On projekteerinud korrusmaju ning umbes sada eramut ja suvilat
