Kütusefirmadel tuleb edaspidi müüa diislikütust ja bensiini, millest biokütus moodustab vähemalt 3,1% energiasisalduse järgi.

Meie naaberriikides, sh Lätis, on biolisandiga mootorikütused juba mõnda aega kasutusel. Eriti eesrindlikud on Soome ja Saksamaa. Eestis toimub üleminek “kangema” protsendiga biokütusele järk-järgult: E10 ja B7 kütused tulevad kasutusele 2019. aasta mais.

Mis on biokütus?

Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enimlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde.

Üha enam toodetakse biokütuseid ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toorainest toodetud biokütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju.

Euroopa kütuseturul kasutatakse juba pikalt fossiilsest toormest toodetud mootoribensiini ja diislikütuse kõrval taastuvast päritolu etanooli ja biodiislit.

Sarnaseid kütuseid toodetakse paljudes Euroopa Liidu riikides, mistõttu aitab selliste biokütuste kasutamine lisaks keskkonnahoiule kaasa ka vedelkütuse importsõltuvuse vähenemisele.

Miks seda vaja on?

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ peab iga liikmesriik vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 6% transpordisektoris aastaks 2020. Biokütused peavad moodustama 10% kogu transpordisektori kütustest energiasisalduse järgi.

Tasub meeles pidada, et biokütuse tankimisel ei tohi paaki tühjaks sõita. Soovitav on paak tankida täis ning uuesti tankida kui alles on kolmandiku jagu kütust. Nii ei teki ohtu, et mootorisse satub kondensatsioonivesi.

Loe pikemalt Acceleristast!

Kas sinu autole sobib biokütus, vaata Maanteameti koduleheküljelt.