Tulenevalt Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest ja Eesti seadusandlusest, peavad kõik kütusemüüjad alates 01.04.2019 hakkama tanklates pakkuma varasemast suurema biokomponendi osakaaluga mootoribensiini ja diislikütust. Vaatame alljärgnevalt, millised kütused aprillis müüki tulevad ja kuidas meie (auto)elu muudavad.

Mootoribensiin 95E10

Tähistuse lõpus olev E10 viitab biokomponendi osakaalule ühes kütuseliitris – mahuliselt on igas liitris mootoribensiinis 95 edaspidi biokomponendina 10% etanooli, ülejäänud 90% on tavapärane fossiilset päritolu mootoribensiin. Sobib kõikidele uutele bensiinimootoriga sõidukitele.

Diislikütus B7

Tähistuse lõpus olev B7 viitab, et mahuliselt on igas liitris diislikütuses edaspidi 7% biodiislikütust ning ülejäänud 93% on tavapärane fossiilset päritolu diislikütus. Sobib kasutamiseks kõikides diiselmootoriga sõidukites.

Mootoribensiin 98E5

Seadus ei kohusta mootoribensiinile 98E5 biokomponenti lisama, küll aga võib kütusemüüja soovi korral seda kuni 5% ulatuses teha. Sobib kasutamiseks kõikides bensiinimootoriga sõidukites.

Olenemata sellest, kas 98 bensiinis on biokomponent või mitte, tuleb tanklates see tähistada nimetusega 98E5.

Mis on biokütus?

Biokütus on biomassist toodetud vedel- või gaaskütus, mida kasutatakse transpordivahendites. Enamlevinud biokütused on põllukultuuridest toodetud biodiisel ja bioetanool, mis segatakse vastavalt diislikütusele ja mootoribensiinile juurde.

Biokütuseid toodetakse ka bioloogilist päritolu jäätmetest ja tööstusjääkidest. Sellisest toormest valmistatud biokütus omab keskkonnale suuremat positiivset mõju.

Miks biokütustega üldse mässama peab? Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ peab iga liikmesriik vähendama kasvuhoonegaaside heitmeid 6% transpordisektoris aastaks 2020. Biokütused peavad transpordisektoris kasutatavatest kütustest moodustama kümnendiku.