Puust ja punaseks: kas mobiilsest kiiruskaamerast teavitav osutusmärk on kohustuslik?

 (47)
Puust ja punaseks: kas mobiilsest kiiruskaamerast teavitav osutusmärk on kohustuslik?
OsutusmärkPPA

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paasi hinnangul tuleb mobiilne kiiruskaamera tähistada osutusmärgiga “automaatkontroll”. Paas väidab, et politsei seda ei tee. Palusime selgitusi PPA juhtivkorrakaitseametnikult Sirle Loigolt.

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas leiab, et kui seadus nõuab, et automaatse kiiruskaamera ees on viitav osutusmärk “automaatkontroll”, peab sama märk olema alati ka mobiilsete kiiruskaamerate ees, sest seadus kohtleb mõlemat mõõtmisviisi võrdselt.

PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo selgitab, et juhte üldjuhul teavitatakse liikuvmõõtmisest, aga alati pole võimalik garanteerida, et kõik juhid märki näevad. Kuna liikluses kehtivad reeglid ühtemoodi kõigile, ei peaks märgi puudumine olema probleem kui sõidetakse lubatud kiirusega ja seadust järgides.

Osutusmärk viitab erisustele

Juunis kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelnõu, mis võimaldas PPA-l võtta juulist mobiilsed mõõtesüsteemid kasutusele. Kiiruse mõõtmise toimumisest teavitamiseks kasutatakse osutusmärki.

Osutusmärk on ajutine või ka statsionaarne märk, millega antakse teada, et tavaolukorrast on erinevusi: näiteks on osutusmärk asula märk või tasulisele parkimisalale viitav märk.

Seotud lood:

Jurist: valikuline märgistamine ei ole õige

Eesti Õigusbüroo jurist väidab, et kuigi seaduse järgi peab automaatse kiiruskaamera ees olema osutusmärk “automaatkontroll”, siis teisaldatavate kaamerate puhul politsei seda märki ei kasuta.

Jurist Harland Paasi hinnangul ei oma täna õiguslikust aspektist tähtsust, kas kiiruskaamera on statsionaarne või teisaldatav, igal juhul peab sellele eelnema ohutusmärk “automaatkontroll”.

Liiklusseadus ei anna võimalust kiiruskaamerate valikuliseks märgistamiseks,” leiab Harland Paas. “Kuivõrd teisaldatavate kiiruskaamerate regulatsioon õigusaktides on täpselt sama statsionaarsete kiiruskaameratega, siis peaks ka teisaldatava kiiruskaamera ees olema liiklusmärk “automaatkontroll”.”

Harland Paas leiab, et seda seisukohta ei saa ümber lükata väitega, et kuna tegemist on kiiruskaamera ajutise paiknemisega selles kohas, võib osutusmärgi ka paigaldamata jätta.

Kuna Liiklusseaduse seletuskirjas on teisaldatavate kiiruskaamerate kasutamise ühe eesmärgina toodud välja liikluse rahustamist, siis tagab osutusmärgi paigaldamine Paasi hinnangul eesmärgi saavutamise.

Osutusmärgi paigaldamata jätmine annab hoopis vastupidise signaali: “Märgistamata kiiruskaamera eesmärk on minu hinnangul pigem trahviraha kogumine kui liikluse rahustamine,” lisab Paas.

Liiklusseadus osutusmärgi kohustust ei kinnita

Liiklusseaduse § 199 sätestab liiklusjärelevalve meetodid. Lõige 1 punkt 4 lubab järelevalvet teha teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga.

Nõuded kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtmistulemuste töötlemisele leiab Vabariigi Valitsuse määrusest.

§ 3. Sõidukiiruse mõõtmise üldnõuded

(2) Automaatne kiirusmõõtesüsteem peab sõidukiiruse mõõtmiseks olema nõuetekohaselt paigaldatud ja seadistatud. Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulgas mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõuete järgimise tagab mõõtesüsteemi valdaja.
Liiklusmärkide kasutamist reguleerib valdkonna ministri määrus “Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele”

Määruse 6. jagu “Osutusmärgid” § 14. Üldsätted lõige (1): Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest.

Määrus käsitleb liiklusmärke 559a ja 559b “automaatkontroll” osutusmärkidena.
Ükski viidatud ja kehtivatest õigusaktidest ei sätesta ühemõtteliselt, et kiirusmõõtesüsteem peaks olema tähistatud liiklusmärgiga 559a või 559b „automaatkontroll“. Õigusliku regulatsiooni erinevusi statsionaarse ja mobiilse kiiruskaamera vahel ei ole samuti välja toodud.

Loe veel

Eesti Õigusbüroo jurist Harland Paas tõdeb pressiteates, et kehtivates õigusaktides ei ole automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamise kohustust ühemõtteliselt ja sõnaselget sätestatud. Vaidluse korral annab lõpliku vastuse kohus.

PPA kasutab üldjuhul osutusmärki

Politsei-ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo ütleb, et teisaldatavate kiiruskaamerate puhul on osutusmärgi kasutamine pigem tavapärane.

Teavitav märk paigaldatakse kohta, kus see jääb autojuhtide vaatevälja. Ent päris kindel ei saa kunagi olla, et kõik juhid kolmjalale paigutatud märki ka näevad. On olnud juhtumeid, kus märk on ümber lükatud või viidud kellegi poolt teise kohta:

“Üldjuhul politsei kasutab automaatkontrollist teavitavat osutusmärki. Märgi kasutamise peamine eesmärk on politsei tegevuse mõju suurendamine, sest juhid korrigeerivad oma käitumist ka ainult märgi mõjul ning püsivalt maantee ääres olevate kaamerate kasutamisest teame, et sõidukiirust vähendab ka ainult märk.”

Seega võib juhtuda, et märk on, aga mobiilne mõõtmissüsteem on sootuks teises kohas. Ja võib juhtuda ka, et 30 km/h alas mõõdetakse kiirust, eeldades, et juhid on piirangust teadlikud ja sõidavad nõuetekohaselt ja eraldi kolmjalga välja ei pandagi.

PPA juhtivkorrakaitseinspektor Sirle Loigo kordab (kehtivatele õigusaktidele viidates), et automaatkontrollist teavitava osutusmärgi kasutamine ei ole kohustuslik ning juhid ei peaks sellele lootma:

“Sellise osutusmärgi kasutamist ei ole tehtud kohustuslikuks ei statsionaarsete ega ka mobiilsete kaamerate puhul ning alati pole võimalik märki kasutada ega tagada, et kolmjalal teavitus on kõikidele juhtidele näha.”

Osutusmärgi kirjeldamine õigusaktis ei tee selle kasutamist kohustuslikuks

“Osutusmärk on ka näiteks liiklusmärk 586b “Lennujaam”. Isegi kui see osutusmärk on jäetud panemata, siis lennujaama töö jätkub ju sellest hoolimata,” selgitab Loigo ja lisab, et lubatud sõidukiirust tuleb järgida igal pool. “Liiklusreeglitest kinni pidades ei pea juht otsima automaatkontrollist teavitavaid märke.”

Märgi puudumine trahvi ei tühista

Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 3. Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 190 eurot.

Automaatse kiiruskaameraga fikseeritud kiiruseületamise korral koostatakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade, mis allkirjastatakse üldjuhul digitaalselt. Teatele lisatakse maksekorraldus ja eeltäidetud vaidlustusvorm.

Trahviteatele koopiat fotost ei lisata. Mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse koopia fotost, mille abil tegu tuvastati.

Taotlus tuleb kinnitada digitaal- või originaalallkirjaga. Taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega.

Foto saadetakse vastutava kasutaja elektron- või tavaposti aadressile. Kui kiiruskaamera salvestatud fotol on näha lisaks sõidukijuhile kabiinis ka reisijaid, siis hägustatakse isikuandmete kaitsmise eesmärgil kõigi isikute kujutised peale sõidukijuhi.

Kuigi üldjuhul kasutab politsei liiklusjärelevalves teisaldatavaid kiiruskaameraid koos teavitusmärgiga, ei tee märgi puudumine vormistatud trahviteadet õigustühiseks.

Tänase seisuga on mobiilse kaamera poolt tuvastatud rikkumiste osas välja saadetud 5959 trahviteadet. Sirle Loigo ütleb telefonitsi, et siiani pole kiiruseületajad märgi puudumise üle kaevanud.

Ka on tema hinnangul teisaldatavate kaamerate lisandumine liiklusjärelevalvesse andnud positiivse tulemuse ja esimesed märgid “kohustusliku +10 km/h” vähenemisest on olemas. Meist on saamas paremad liiklejad!