"Punase sea" järeltulijad ehk kuidas sündisid AMG-Mercedesed


"Punase sea" järeltulijad ehk kuidas sündisid AMG-Mercedesed
Mercedes-AMG S63 4Matic+ kabriolettversioonFoto: Mercedes-Benz

Mercedes-Benzi võidusõidust tagasitõmbumine pani kuuekümnendatel aastatel aluse eduloole, mis kestab aina enam pöördeid kogudes tänase päevani.

Nimelt otsustasid toona kaks autospordist nakatatud Mercedese inseneri asutada pärast tööandja loobumist oma ettevõtte, mille nimeks sai lühemal kujul AMG. Nimetatud lühend sisaldas värkstoa asutajate Hans Werner Aufrechti ja Erhard Melcheri perekonnanimede esitähti ja „G“ lisas sinna Grossaspach, mis on esimese mehe sünnikoht.

Asutajate nutikust – loe: vajalikkust Mercedesele – näitab seegi, et nad säilitasid endise tööandjaga head suhted ning AMG sai kiiresti tuntuks kui usaldusväärne mootorite arendaja, mis pakkus „hõbetähe“ kandjatele teisigi tuuning-pudinaid. Mehed said oma tööga sedavõrd hästi hakkama, et Mercedes ostis 2005. aastal AMG üles ja tegi sellest aja edenedes oma ametliku arendusüksuse. Täna seostub Mercedes-AMG GmbH loodu brutaalse jõu ja korvulukustava „kontserdiga“ ning siinkohal olgu ära toodud mõned verstapostid kuulsa kaubamärgi ajaloost.

"Punane siga" eksponeerituna ühel Tšehhi autonäitusel Foto: Jiří Sedláček, Wikimedia Commons
Seotud lood:

"Punane siga"

Ükski AMG-alane kirjutis ei saa antud autost üle ega ümber, sest just see Mercedes-Benz 300 SEL tegi AMG üleöö tuntuks. "Punaseks seaks" – täpsemalt emiseks – kutsutud S-klassi eelkäija sai tuntuks seetõttu, et mehed võtsid laeva mõõtu sedaani ja varustasid selle 6,3-liitrise V8-ga, mis „puuriti“ 6,8-liitriseks. Tulemuseks 428 töökindlat hobujõudu algse 250 hj asemel, mis tõid 1971. aasta Spa 24-tunni kestvussõidul autole … teise koha. Võitjale – Ford Capri RS2600 – jäädi alla kolme ringiga, aga kolmandale kohale tulnud Alfa Romeot edestati üheksateistkümnega.

Loe edasi Whatcar.ee lehelt!