Proovisõit: uus Škoda Superb – konkurentidel on kurvad päevad
Kulla sakslased, kas te ei teadnud siis, et Tšehhi insenerid on tuntud oma nutikuse, innovatiivsuse ja ka korraarmastuse poolest? Vaadake või tšehhide arhitektuuri... või õllekultuuri. Või vaadake... Škodat, kirjutab WHATCAR?
Uus Škoda Superb on tulnud, kannul nii imetlus kui ahastus. Ahastab see, kes endale jalga tulistas, sest võrreldes sõsarmudeliga on tegu vähemalt sama kvaliteetse (kui mitte parema) ning märksa odavama premiumisse pürgiva luukpäraga.
Superbi universaalkerega variant ei lase end samuti enam kaua oodata. Hinnad on täna teada, tootmist alustatakse septembris. Erinevalt põhikonkurendist ei ulatu tellimisjärjekord ka jaanuarini.
Samm edasi hästi väljakantud esinduslikkuse suunas
Olgem ausad, kaks eelmist põlvkonda Superbi olid (ja on) igati sõidetavad, aga väljanägemiselt kahjuks mittemidagiütlevad. Või, noh, silmnähtavalt Škodad.
Kolmandat Superbi asuti joonistama aastal 2012 ning peadisainer Jozef Kabanil on õigus, kui ta ütleb, et tulemuseks on “fantastiline edulugu”. Võrreldes sellega, mis oli, on tulemus väga äge - jõulisem, dünaamilisem, ajatum.
Lai radiaatorivõre, tugeva pliiatsijoonega visandatud kapott, laiad esituled ja udutuled lisavad esiotsale ilmekust ja isepära. Tagaosa mõjub oluliselt konservatiivsemalt ja peenekoelisemalt, põhjuseks kitsamad-laiemad LED-tagatuled ja pinda lõikavad liigendjooned.
Tubli töö, Jozef! Kuigi uue Passati välimus teeb minu meelest oma terviklahendustega Superbile veel ära, siis on see enam-vähem ka ainus, mis Passatil parem on. Olgu, Passati kallimas otsas saab juht rõõmu tunda ka infokeskuse elegantsest graafikalahendusest, aga sõidetavust ei mõjuta see kuidagi.
Superbi inerjööriga on vaeva nähtud sama palju kui välisilmega. Kõige odavamas, varustusastmes Active auto näeb sisse istudes igati soliidne ja kaasaegne välja. Jah, meelelahutussüsteemi ekraan on väiksem, igasuguseid elektrilisi vidinaid on vähem - aga see auto on sõidetav! Lõpuks, mis siis on eesmärk - näha välja või jõuda kohale?
Jõuallikate lõigus selgub, et Škoda meelest on kõige olulisem siiski kohalejõudmine ning seks puhuks pakutakse säärast jõuallikate virrvarri, millest ka kõige pirtsakam peaks leidma endale sobiva.
Kere on tugevdatud ja kasutatud on rohkem kergmetalli: eelmise põlvkonnaga võrreldes on Superb 75 kg kergem. Kaasaegsetele uuenemistele omaselt, on kasvanud ka auto mõõtmed ning teljevahe, mis tähendab rohkem ruumi ja paremat pöörderaadiust.
Ruumi on mehiselt, ees, taga ja pakiruumis. Tahaistmele mahutab trügimata kolm keskmist kasvu täiskasvanut, kes ei pea kurtma pea- ega jalaruumi üle. 1760-liitrine pakiruum on omas klassis suurim ning seda saab nutikalt kombineerida, lastes põrandat allapoole või klappides seljatoed ja ka kõrvalistuja tooli alla.
“Kontrabassimängija auto,” ütleks seda avarust nähes mu hea muusikust sõber. Ambition varustustasemest alates on tagaistet võimalik poolitada allatõmmatava käetoega ning lisavarustuse nimekirjast võib tellida virtuaalse “jalaviibutuse” ehk siis nutika andurlahenduse, mis jalaliigutuse peale tagaluugi lahti teeb. Virtuaalne pedaal töötab vaid siis, kui mootor on välja lülitatud.
Kellele aga tilulilu oluline on, saab neljateistkümnes värvitoonis ja neljas varustusastmes+ lisanimekirjast kombineerida endale täpselt nii veikleva, viipleva, kontsertkvaliteedis muusikat edastava kui igas asendis juhiga suhtleva ja kohati isemõtleva masina kui rahakott kannatab.
VW grupi kvaliteeti hindava ostja rõõmuks võib öelda, et võrreldes peamise konkurendiga (nime poolest suurema sõsaraga) kannatab rahakott Superbi puhul täitsa rahulikult välja nii istmete-peeglite elektroonilised mälud kui ka suurema ja mahlasema bassiga lustikasti.
Siiski-siiski, elu ei ole ükspäinis mesi ja selle lakkumine. USB-liidest ei ole ja 230V pistikut ka mitte. See komplekt tuleb lunastada kõigis neljas varustusastmes 130€ eest. VW grupi eripära, tõepoolest. Nüüd siis ka Škodal. See-eest on 12V pistikuid lausa 3 tükki, 1 taga, 2 ees. Saab pista ja pista ja pista.
