Alustame elektriautode peamisest omapärast - akust, laadimisest ja läbisõidust. Uus ZOE on varustatud 52 kWh akuga ja ideaaltingimustes lubab tootja selle täislaadimise korral kuni 395 kilomeetrist läbisõitu. Seega võiks justkui Tartus ühe laadimisega ära käia.

Pean tunnistama, et mina päris 100-protsendilist täitumist proovisõidupäevadel ära oodata ei jõudnudki. Ideaaljuhul kannatasin ära 99 protsenti ja sõiduulatuseks lubas masin sellise täitumise korral 354 kilomeetrit:

Selle lubaduse auto ka täitis - isegi vaatamata sellele, et sõitsin peamisel linnast väljas, kui auto pidurdusjõudu aku laadimiseks sisuliselt ei esine ning toimub vaid selle tühjendamine.

Olgu märgitud, et "täispaak" Elering VOLTI laadimispunktis laadides läheb maksma vahemikus 10-15 eurot.

Aga igal juhul läbitavus on sellel autol juba täiesti arvestatav ning päris kindlasti ei ole tegemist vaid linnasisesteks lühisõitudeks mõeldud masinaga.

Tabasin end nendel proovipäevadel aga teiselt mõttelt - Eesti riik ise peaks palju enam pingutama selle nimel, et rahvas elektriautode usku pööraks ja seeläbi vähem keskkonda reostaks nii heitgaaside kui tavamootorite müraga. Asi on laadimispunktide vähesuses.

Riigiettevõte Elering on küll endise ELMO laadimisvõrgustiku (Uue nimega Enefit VOLT) omandanud ja hoiab seda üleval, aga pole kuulda olnud, et neid laadimispunkte eriti juurde oleks tulnud. Kokku peaks neid laadimiskohti üle Eesti olema hetkel ligikaudu 170. Kipun arvama, et just maapiirkondades on neid liiga vähe selleks, et rahvas julgeks hakata rohkem elektriautosid omandama.

Elektriautode avaliku laadimise võimalus või selle puudumine on teatavasti üle maailma inimeste suurimaks hirmuks elektriauto ostmise puhul. 2019. aasta lõpul Norstati koostatud uuringu järgi pidas seda suurimaks takistuseks 34% Eesti elanikest.

Teiseks ootan suurima huviga arenguid selles osas, et laadimisprotsess ise muutuks märgatavalt kiiremaks. Kes viitsib tund (pool akut) kuni kaks ja pool tundi (terve aku) oma autot tavapärases 22 kW võimsusega püstoli otsas „tankida"? Eriti siis kui see laadija asub 8 kilomeetrit eemal naaberkülas asuva poe juures - no mida ma teen seal nii kaua?!

Elektrilevi võiks oma äpi ka paremaks ja korda teha. Selle lemmikteadaandeks on märguanne, et äpp ei saa serveriga ühendust. Teiseks näitas äpp laadimisprotsessi algushetkedel reeglina seda, et laadimine olevat juba 1,5 minutit kestnud, mis on puhas vale.

Renault ZOE laadimine iseenesest on imelihtne. Salongis, roolist vasakul armatuurlaua peal oleval klahvide real tuleb korraks alla klõpsata kõige parempoolsemat klahvi, mis avab esiotsas Renault logo ja selle taga peituva laadimispistiku:

Edasi tuleb pagasiruumist välja sikutada laadimisjuhe, ühendada see laadimispostiga, ühendada teine ots autoga ja käivitada äpist laadimine (võib igaks juhuks posti küljes ka nupule Start vajutada). Laadimise protsessi saab jälgida nii auto displeilt kui VOLTi äpist. Kui laadimine läbi, siis tuleb taaskord salongis sellele klahvile vajutada, et juhtme autopoolne ots vabaneks. Tavavõrgust laadimise kaablit selle auto põhivarustuses kaasas ei ole.

Kiirendab kui tuul

Edasi jõuame autoga sõitmise juurde. Tuleb kohe öelda, et parima mulje jättis selle auto kiirendus.

Auto ise on ju väiksemapoolsem luukpära (4087x1787mm, tühimass 1502 kg), mille kapoti all on 100 kW ehk 135 hj mootor nimega R135. Kiirendus ise ei olegi iseenesest mingi maailmaime (9,5 s 0-100 km/h), kuid eriti tõhusad on just selle esimesed paar sekundit kohalt ära liikudes ja mis muidugi peamine - ei mingeid käiguvahetuse jõnksutamisi. Väga kindel ja korralik oli kiirendus ka maanteel möödasõidul.

Tippkiirus on autol 140 km/h ning tuleb arvestada, et kui sisse on lülitatud Eco režiim, siis kiiremini kui 100 km/h masin ei liigu.

Linnasõidul tasub kindlasti proovida käigukangi korraks veelkord enda poole tõmmata, et D-režiim asenduks B-režiimigia. See on uus lahendus, mis paneb mootori automaatselt autot pidurdama, kui gaasipedaali järele anda.

Sõit ise oli selle autoga nii linnas kui maanteel äärmiselt kindel, oma tööd teevad pidevalt dünaamiline stabiilsuskontroll, koos veojõukontrolli ja alajuhitavuse kontrolliga. Möödunud nädala tugev tuul sundis muidugi trajektoori aeg-ajalt kohendama.

Kliirens on autol tavapärane 120 mm - ei liiga kõrge ega madal - ning pakiruumi maht üsna korralikud 338 liitrit, kokkuklapitud tagaistmete korral 1225 liitrit. Tagauksed käivad lahti sellise pidemega:

Mugavuspaketist tooks esile mobiiltelefoni juhtmevaba laadimise plate käigukangi ees, rajalhoidmise režiimi ning muidugi Renault eestikeelse menüüga kaardilahenduse 7 või 9,3-tollisel ekraanil, mis hoiatab kerge heliga ka kiiruskaameratele lähenemise eest:

Mis välimusse puutub, siis auto üldine leebe välimus ja kergelt kaarjad küljejooned saavad märksa äkilisema tooni esiküljelt lähenedes - C-kujulised LED-tuled on ehk pisut kurjadki:

Auto hind jääb ligikaudu 32 000 eurot kanti.

Kokkuvõttes on tegemist elektriautoga, mille puhul tasub vähemalt pöörduda City Motorsisse selleks, et üks proovisõit teha. ZOE eelkäija on juba saanud Euroopa müüdavaimaks elektriautoks, see lihtsalt on mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega masin.

Uus Renault ZOE on auto, mille valis hiljuti oma autopargi uuteks liikmeteks ka elektriautode rendiettevõte ELMO Rent.