Proovisõit: Mercedes-Benz Sprinter on mugav ja mitmekülgne

 (7)
Proovisõit: Mercedes-Benz Sprinter on mugav ja mitmekülgne
Mercedes-Benz SprinterFoto: Whatcar.ee

Autodest kirjutaval leheneegril on kõige keerulisem teha vahet olulise ja ebaolulise vahel, mis väljendub kujukalt selliste liikurite korral, nagu kolmanda põlvkonna Mercedes-Benz Sprinter (VS30). Erinevalt koos Volkswageniga arendatud/ehitatud eelkäijast on nüüd neil tootjatel leivad taas eraldi kappides ja Mercedes püüab konkurenti pikali joosta nii innovaatilisuse kui ka mitmekülgsuse osas.

Viimases jaotuses on ilmselt hullumeelsuse piirist juba üle astutud, sest kõiki Sprinterite pikkusi, kõrgusi, pealisehituste tüüpe, mootoreid ja veoskeeme kombineerides on klientide päralt 1700 (!) versiooni pluss nende baasil ehitatavad erilahendused.

Siin leidub kõike, alates hinnakirja alustavast lühikesest esiveolisest kaubikust ja lõpetades poolpika nn meeskonna-kabiiniga kalluriga, millel ees lumesahk ja kastis liivapuistur. „Tänavasõidu”-nelikveoliste kõrval on valikus ka maastikuvõimelised nn off-road-Sprinterid. Ning hiljuti lõi Daimler ise kõige enam lokku elektrijõul veerevate, asulasisesteks vedudeks mõeldud versioonide ümber.

Mercedes-Benz Sprinteri eri variandid Foto: Whatcar.ee
Seotud lood:

Kolmas Sprinter on saadaval ka esiveolisena, muus osas on aga mudelivalik eelkäijaga sarnane. Pakutakse nelja pikkust (R1-R3L), kaht telgede vahet igale veoskeemile, kolme sorti katusekõrgusi (H1-H3) ning mitmesuguseid pealisehitusi (furgoonid, kahe, kolme ja kuni seitsmekohalise kabiiniga raamautod ning väikebussid).

Pealisehituste lõikes võib versioonide arv olla erinev – furgoone pakutakse neljas, raamautosid ja väikebusse kolmes pikkuses – ja furgoonide kaubaruumide maht on 7,5-17 m3. Suurim reisijateveoks kohandatud Sprinter mahutab 19 sõidusoovijat ja valikus on ka autoelamute aluseks mõeldud „veopea“.

1995. aastal mudelivalikusse ilmunud Sprinter on juurutanud iga põlvkonnaga edumeelset tehnoloogiat – esmakordselt võeti suurel kaubikul kasutusele ESP, külgtuule mõju vähendav abisüsteem, Euro VI nõuetele vastavad jõuallikad, tagant otsasõitu vältiv juhiabiline jne. – ja nii seegi kord, sest esiveolistele Sprinteritele on muuhulgas saadaval isegi üheksakäiguline (!) automaatkäigukast.

Mercedes-Benz Sprinteri sisemus Foto: Whatcar.ee

Põrisev pool…

… koosneb kahest jõuallikast, millest esimeseks on kolmes võimsuses pakutav 2,1-liitrine turbodiisel. Esiveoliste mootoriruumis meelitatakse selle neljast silindrist välja kas 84 kW/114 hj (300 Nm @ 1200-2200 p/min) või 105 kW/143 hj (330 Nm @ 1200-2400 p/min). Taga- ja nelikveoliste korral lisandub viimasele jõujaamale veel kolmaski modifikatsioon - 120 kW/163 hj (380 Nm @ 1400-2400 p/min), samuti on nende veoskeemide korral tellitav kolmeliitrine V6, mis arendab 140 kW/190 hj (440 Nm @ 1400-2400 p/min).

Käigukast on vaikimisi kuuekäiguline käsitsilülitatav, esiveolistele autodele pakutakse lisavarustusena üheksakäigulist „automaati“; taga- ja nelikveolistel on automaatkäigukastis käike kahe võrra vähem. Nelikveolistel autodel jagatakse veojõudu esi- ja tagatelje vahel suhtes 35/65%, raskematesse oludesse mõeldud isendeid saab tellida ka koos aeglustiga.

Esiveoliste furgoonide kandevõime on 983-1394 kg ja lubatud täismass võib olla 3000 või 3500 kg. Nende laadimiskünnis on 576 mm ja nad võivad vedada kuni kaks tonni kaaluvat piduritega haagist.

Suuremate koormate jaoks on mõeldud taga- või nelikveolised furgoonid, mille kandejõud on 1344-3175 kg ja mille täismass võib ulatuda 5,5 tonnini. Selliste autode laadimiskünnise kõrgus on 621 mm ja neid võib rakendada piduritega haagiste ette, mille täismass on kuni 3500 kg. Madelversioonide laadimiskünnis on 894 mm, maksimaalne kandevõime 3155 kg ja täismass ning haagiste massid samasugused nagu tagaveolistel.

Taga- või nelikveolistele saab ka topeltratastega tagatelge, lisavarustuse hulgas leidub tugevdatud esisild (286,80 €) ja tugevdatud amortisaatorid (116,40 €). Suurema kandevõimega autode tagavedrustuses kasutatakse komposiitmaterjalist vedrulehti, mis väsivat aeglasemalt kui terasvedrud.

Loe edasi WhatCari lehelt!