Proovisõit: Kia cee’d - igati tasakaalus värk
Korea autodel võttis Euroopa vallutamine omajagu aega. Korea vanim autofirma Kia alustas siin autode müüki 1991. aastal, kuid esialgu polnud tegu kuigi töökindlate sõidukitega, Rääkimata siis välimusest või materjalide kvaliteedist, kirjutab autoportaal WHATCAR? Lisatud galerii!
Kuid nii nagu jaapanlased paar aastakümmet varem, õppisid korealased kiiresti, taibates muuhulgas, et maailma erinevates piirkondades hinnatakse autosid erinevalt. 2006. aastal ilmunud cee’d tähistab pöördepunkti Kia ajaloos. Euroopas eurooplastele konstrueeritud ja Euroopas toodetud autona sai ta üsna populaarseks, leides üle 633 tuhande ostja.
Kuid alati saab paremini, ja kui esimese põlve cee’d oli töökindel ja kaunis kvaliteetne, jäi tal isikupärast puudu.
Hoogne ja isikupärane välimus
Oma autode pilkupüüdva kujunduse eest hea seisma palkas Kia varem Audisid (näiteks TT-d) kujustanud Peter Schreyeri, ja II põlve cee’d näitab selle investeeringu kasulikkust. Auto on eelkäijast ainult 5 cm pikem ning 1 cm kitsam ja madalam, kuid mõjub palju voolujoonelise ja hoogsamana.
Autonina ehtiv keskelt kokkusurutud radiaatorivõre läheb üle hoogsajooneliseks mootorikatteks, mis Kia sõnul meenutavat tiigri nina. Autoküljel ei ole plekiga nii palju vigurdatud kui mõnel teisel autol, kuid voolavust õhkub sealtki.
Hoogsust lisab kaunis järsult tõusev küljejoon. Kallimate versioonide esiosa ilmestavad suurtes laternaplokkides paiknevad valgusdiood-päevasõidutuled.
Õdus ja varustusrikas kabiin
Kõva plastmassi ajastu on cee’dis ilmselt pöördumatult otsa saanud. Armatuurlaud on silmale kena vaadata ja sõrmele pehme katsuda. Kuidas ta ajahambale vastu paneb, saame näha – ühes proovisõiduautos olid usinad puhastajad juba üksjagu kriime suutnud tekitada. Nuppude-lülitite paigutus on igatahes mõistlik, ja kuigi kallimate versioonide roolil ilutseb tervelt 14 nuppu, leiate nendegi hulgast vajaliku üles.
Kiale-Hyundaile tavapäraselt kuuluvad raadio juurde AUX- ja USB-sisendid, mõnesuguse lisatasu eest ka Bluetooth-liides. Veidi suurema lisatasu eest ka navigatsioonisüsteem.
Seda viimast ma tingimata ei soovita, kantavad seadmed teevad oma tööd enamasti paremini, makstes seejuures vähem. Kia navi jäi Hispaania arvukatelt ringteedelt mahasõitude juhatamisega päris hätta, kamandades juhti vahel liiga vara, kuid sagedamini liiga hilja.
Eestimaal ostetavale autole aga tuleb igal juhul soovitada köetavat rooliratast. Seesugune alles hiljuti luksusautode maailma kuulunud „vidin“ on nüüd cee’di varustusnimekirjas. Nagu ka hariliku analoogspidomeetri asemele monteeritud 7-tolline TFT-ekraan, millele kuvatakse osutiga spidomeetri pilt. Täiesti usutavalt, muide.
Ruumi on cee’dis nagu kompaktautos ikka. Telgede vahe uuel mudelil ei kasvanud, kuid nii pea- kui jalaruumi õnnestus sentimeeter-paar juurde saada. Istmed on korralikud, mitte just liiga vägeva külgtoega, kuid ei väsita ka terve päeva kestval sõidul. Pakiruumi maht tõusis niigi korralikult 340 liitrilt koguni 380-ni. Kui tagaistme padjad ette ja seljatoed alla käänata, saate tasasepõhjalise 1318-liitrise lastiruumi.
Kompetentsed mootorid, mitu käigukasti
Kia pakub cee’dile nelja jõuallikat: 1,4- ja 1,6-liitriseid ottomootoreid (vastavalt 100 ja 135 hj) ning samuti 1,4- ja 1,6-liitrise töömahuga turbodiisleid võimsustega 90 ja 128 hj. Kõik nad on kompetentsed, kuid energilisema sõidu armastajatel tasub vaadata suurema töömahu poole. Seda enam, et ametlikel andmetel kulutavad 1,6-liitrised 1,4-liitristest isegi vähem kütust (ottomootorid vastavalt 5,6 ja 5,2 ning diislid 4,0 ja 3,7 l/100 km). Tegelikku kütusekulu hakkame mõõtma Eestis tehtavatel sõitudel...
Kõik cee’dile pakutavad käigukastid on kuuekäigulised. Põhivarustusse kuuluva käsitsilülitatava asemele saab 1,6-liitrise diiselmootori juurde tellida klassikalise hüdrotrafoga kasti, suurema ottomootori juurde aga uue (ja Kia väitel nende omaloodud) kahe siduriga käigukasti DCT (Dual Clutch Transmission).
Hea teelpüsivus, seadistatav roolivõimendi
Sõidab cee’d nii nagu tänapäevasest kompaktautost oodata võiks – küllalt mugavalt ja korralikult juhitavalt. Vedrustus töötas Hispaania teedel hästi, jäädes hätta ainult üle kõhna lamava politseiniku sõitmisega, millele järgnes järelvõdin.
Haardevõime on autol hea ning elektriline roolivõimendi rahuldav. Viimast saab pealegi kolmel viisil seada – „Sport“ lisab teravust, „Comfort“ aga hõlbustab parklas manööverdamist.
Lisavarustusena pakutav rajahoidja (mis hoiatab juhti, kui sõiduk suunda näitamata märgistusjoone ületab) töötas kaunis kahvatute joonte korral, mis laseb arvata, et see saab Eestiski hakkama. On teda ka tegelikult vaja, jäägu igaühe otsustada.
Asfaldil sõidab cee’d üsna vaikselt, kuid karedamatel lõikudel toimuv muutus laseb karta, et Eesti kruusateede jaoks ei ole autopõhja ja/või tagumiste rattakoobaste mürasummutus piisav.
Konkurentsivõimeline hind
Niisiis on uus cee’d parem kui vana. Kas ka kallim? Täpselt veel ei tea, kuid näiteks 1,4-liitrise ottomootoriga versiooni LX Plus ESC hinnaks lubab Kia 13 990 eurot – praegu seisab hinnakirjas sel kohal arv 14 055. Mistõttu tulevik tundub helge – kui auto ka veidi kallimaks läheb, saate rohkem varustust. Ilusamast välimusest rääkimata.
Kokkuvõte: uus cee’d on eelkäijalt pärinud kõik hea ning lisanud tublisti uut. Mis tähendab, et temast on saanud täieõiguslik kompaktklassi liige.
Meeldis: välimus, lisavarustus.
Ei meeldinud: vedrustuse käitumine järskudel konarustel, mürasummutus.
