PROOVISÕIT: Isuzu D-Max - tõsimeelne töömasin?
Isuzu väidab end oleva Jaapani vanim autotootja, kuid sellele kohale konkureerivad teisedki, näiteks Daihatsu. Küll on kindlalt teada, et sõiduautode ehitamise lõpetas suures osas Mitsubishile kuuluv ettevõte 2002. aastal, keskendudes täielikult tarbesõidukitele. Ehitatakse igasugu mõõtu veoautosid ja busse. Perekonna väikseim esindaja on pikap D-Max, mille uut põlvkonda augusti lõpus Pärnumaal esitleti.
Isuzu rõhutab, et D-Maxi geenid pärinevad veoautode maailmast ning see tähendab märkimisväärset töökindlust ja vastupidavust, kirjutab Olev Toom autoportaalis WhatCar?
Välimus igatahes veoautolikkuse tõttu ei kannata. Eelkäijast on uus D-Max ümaramate, musklilisemate, isegi eputavamate joontega. Tugevasti rõhutatud rattakoopad toovad mõne vaatenurga alt meelde 50. aastate pikapeid.Isuzu D-Max -- välimus
Kabiine on valikus kaks: „poolteisemahuline“ neljakohaline Space Cab ja täismõõduline viieistmeline Double Cab. Esimese kasutamist hõlbustavad tahapoole avanevad tagauksehakatised, Double Cabi kõik neli ust avanevad tavapärasel viisil.
Nagu tarbesõidukitel ikka, ei maksa sõitjateruumist pehmeid plastpaneele eriti otsida. Kuid väljanägemine on plastidel kena ja koos seisavad nad hästi.
Kõrge isteasend tagab hea väljavaate ja annab juhile üksjagu enesekindlust juurde. Esiistmetel on hea istuda, lame ja kõva tagaiste pikaks sõiduks ei sobi. Pealegi ei kipu kolm turskemat töömeest sinna hästi ära mahtuma.
Enamjagu nuppe-lüliteid on mõistlikult paigutatud ja kergesti kasutatavad. Isegi raadio juhtklaviatuur ei ole liiga keerukas.
Kabiinist ehk olulisemgi on pikapil aga veokast. Selle pikkus ja laius on eelkäija omast tavapäraselt suuremad. Kuid „põiki“ rattakoobaste vahele, nagu näiteks VW Amarokil, euroalus ikkagi ei mahu. See-eest tunneb Isuzu uhkust, et kõik D-Maxi versioonid suudavad vedada enam kui tonnist koormat ja kolmetonnise massiga haagist.
Selleks vajaliku jõu annab neljasilindriline ühisanumpritsega turbodiiselmootor töömahuga 2,5 liitrit. Tema 163 hj (120 kW) ja 400 Nm on võrdne VW Amaroki pakutavaga, vägevamat jõuallikat kasutavad vaid Nissan Navara ja suurema mootoriga Ford Ranger. Isuzu D-Max -- sisemus
Käigukaste on kaks: kuuekäiguline käsitsilülitatav ja viiekäiguline „automaat“, mõlema tarnijaks Jaapani käigukastispets Aisin. Ratastele kannab veojõu aeglustiga vahekast, mille režiime – tagavedu, kiire nelikvedu ja aeglane nelikvedu – valitakse kesktunnelile paigutatud pöördnupu abil. Seisma jätma peab auto vaid aeglase nelikveo lülitamiseks. Diferentsiaalilukke ei ole, neid imiteerib D-Max rattaid sobivalt pidurdades.
Sõit algas asfaldil. Nagu pikapid ikka, ei tunne ka D-Max end seda liiki teedel ülearu hästi. Ta tuleb küll kurvide võtmisega rahuldavalt toime, kuid laseb end häirida väikestest järskudest ebatasasustest. Koormatud auto peab end tõenäoliselt paremini ülal.
Kruusateele sattumine seevastu rõõmustab nii autot kui juhti. Pikakäiguline vedrustus neelab suurema amplituudiga kühmusid-lohkusid hästi, kõrge profiiliga rehvid töötavad täiendava vedrustuselemendina ja kaitsevad velgesid kõigi hädade eest.
Maastikurajal pidas Isuzu pikap end samuti igati väärikalt ülal. Rada polnud küll teab kui raske, kuid eks juhtide maastikukogemused polnud ka teab kui suured. Pealegi – pikap ei peagi Klaperjahil liidrite hulka pürgima, temalt nõutakse pigem mõne ehitusplatsil leiduva porilombi probleemivaba läbimist.
Uue D-Maxi hind on eelkäijaga võrreldes küll üksjagu tõusnud, kuid jääb konkurentidega võrreldes siiski mõõdukaks. Eks ülemist hinnapiiri aita madalal hoida ka eelmainitud „veoauto geenid“ – Isuzu lihtsalt ei paku oma pikapile kõiksugu mugavus-, luksus- ja eputamisvarustust.
Baasversioon LX saab kuus turvapatja, kliimaseadme, ESP, CD-raadio ja esiakende elektritõstukid. LS lisab kergmetallveljed, kaugjuhitava kesklukustuse, tempomaadi, rooliratta ja juhiistme kõrguste seadmisvõimaluse ja üksjagu ilustusi. Tippversioon LSX toob eelnenule lisaks automaatse kliimaseadme, astmelauad, nahkpolstri ja alarmisüsteemi.
Kokkuvõte: Kui Isuzu pikapi töökindlus ja vastupidavus osutuvad tõesti nii headeks kuji lubatud, on tegu üsnagi sümpaatse ja mitte eriti kalli „kastikaga“.
Meeldis: Hind, käitumine kergel maastikul.
Ei meeldinud: Vedrustuse töö väiksematel konarustel.
Lõpuks toome veel D-Maxi ja konkurentide hindade võrdluse.
