See on justnagu anorektikust mahtuniversaal – või väikeauto, millesse on osatud susata mahtuniversaalile omane ruumikus – mis pakub teises reas istujatele võistlejatest rohkem jalaruumi, kirjutab WhatCar?

Meil pakutakse seda mudelit hübriidajamiga ja ostjatel on valida kahe sihverplaadi vahel.

Baasmudeli näolapp olevat inspireeritud Pandade silmnäost, ent lisaks pakutakse Jazzi linnamaasturit meenutavas „ülikonnas,“ mille korral on auto esiosa vaoshoituma välimusega.

Viimase nimeks on CROSSTAR ja lisaks erinevale välimusele on selliste versioonide kõhualune maapinnast 29 mm kõrgemal.

Mis karul kõhus?

Neljas Jazz on justnagu elektriauto, milles on liidetud kolm mootorit. Nendeks on vabalt hingav 1,5-liitrine bensiinimootor (72 kW / 97 hj) ja kaks elektrimootorit, millest esimene generaatori (70 kW / 95 hj) ja teine veomootori (80 kW / 109 hj) rollis, sest käigukasti esiveolisel Jazzil ei ole.

Mootoreid lahutavad üksteisest pardaarvuti juhitud sidurid ja Jazzi ajam töötab kolmes režiimis.

„Elektrilise“ korral varustatakse veomootorit akuplokki salvestatud energiaga, ent „hübriidrežiimis“ keerutab bensiinimootor generaatorit, mis varustab energiaga nii veomootorit kui ka akut. Suurematel kiirustel/koormustel on aga kasutusel „mootoriga sõit,“ mille korral ühendatakse Atkinsoni-tsüklis töötav bensiinimootor „otse“ elektrilise veomootoriga.

Säärase silmamoonduse tulemusena töötab bensiinimootor nii harva ja madalate pööretega kui vähegi võimalik, mis võimaldab tootjal lubada, et WLTP-tsükli kohaselt on auto keskmine kütusekulu 4,5 l / 100 km, mis võib olla päriselus väiksemgi.

Sarnase suurusega luukpärade seas on Jazz justkui nohikust tudeng, kes kõrtsis peenikese kõrrega alles esimese õllekannu kallal luristab, sellal kui kaaslased juba kolmandat alla kallavad.

Linnas sain mina Jazzi keskmiseks kütusekuluks 3,4 ja maanteel 5,0 l / 100 km ning mida tihedamalt on asulas foore ja seisakuid, seda suurem on ajami kasutegur. Läbi pealinna loovides oli keskmiseks joomakommete näiduks üsna pikalt koguni 2,9 l / 100 km, enne kui pikk „roheline laine“ seda lõpuks paisutama hakkas.

Kuidas see sõidab?

Nagu elektriauto, kerge kahina ja vaevukuuldava ulgumise saatel, kui bensiinimootor parajasti puhkeasendis on. Jazzi on mugav kasutada, autost avanev nähtavus on kõigis suundades hea ja vedu sujuv ning lünkadeta.

Tänu kaheosalisele A-piilarile on juhi vaateväli varasemast avaram ja kange seljaga seeniorid ei pea autosse istudes (või sellest tõustes) end längus aknaposti alt läbi hiivama.

Katuse kandmise ja turvalisuse eest hoolitseb sohvrile lähemal seisev jämedam aknapost, kaugem toetab vaid klaase ning on nii peenike, ei selle taha oleks keeruline peitu pugeda isegi piitspeenikesel vapral tinasõduril.

Plusspoolele tuleb kanda ka tunnetuseta, ent täpne roolisüsteem, kuid baasmudeli vedrustusega on pisut keerulisem lugu.