Kes selle auto „päevikut“ esmakordselt loevad – see auto jõudis Eesti pinnale 2019 detsembris Šotimaalt. Eesmärk on ehitada tänavalegaalne rajaauto, millega võistelda kodumaistes karikasarjades. Tehaseseadest on MR2 nüüdseks kaugel – mootoriks on muutuva klapiajastusega 190-hobujõuline vabalthingav 2ZZ-GE, mis nii kerge auto liigutamiseks igati paslik.

996 kg täismassi olen vähendanud vähemalt 50kg võrra, kaalusääst pole aga lõppenud ning täpsem võit selgub nurgakaalude paika ajamise käigus millalgi tulevikus. Pikemalt saab lugeda eelmistest lugudest, uuendused järgnevad allpool.

Lõpuks korralik veermikuseade

Pandeemiast tulenevalt viibisid väga mitmed tooted ning suvehooajal võistlema ma ei jõudnudki. See pole aga katsetamist pidurdanud ning lõpuks said alla uus vedrustus, uued kerged erimõõdulised veljed ja semislikid.

Vedrustuse vahetamise käigus said muudetavaks ka kõigi rataste külgkaldenurgad – kurvides on see rehvi kontaktpinna suuruse parandamiseks väga oluline, sest kurvi välimisele rattale mõjuvad jõud suruvad ta õigesti valitud kaldenurga juures täielikult maha.

Seega oli tarvilik viia auto enne uusi rajakatseid sillastendi, kus kõik seaded täpselt paika keerata. Kuivõrd MR2 Spyderil on massi tagateljel pisut rohkem, keeratakse tagateljel tavaliselt amordid eesmistest pisut jäigemaks, pannakse jäigemad vedrud ning kruvitakse tagaratastele ka pisut rohkem negatiivset külgkallet.

Sillastendi lõpptulemuseks on -2,5 kraadi külgkallet ees ja -3,3 taga. Taha sai ka pisut kokkujooksu, kuna suurematel kiirustel jookseb tagatelg muidu pisut lahku ja juhitavus muutub närviliseks. Stend tehtud, võis kogu auto ehituse esimese faasi lõppenuks lugeda ning lõpuks päriselt katsetama asuda.