Põnev lugemine on see tõenäoliselt vaid neile, kes minuga sarnast teed läbi käimas. Siin saavad vastuse levinuimad küsimused, mida MR2 Spyderi ehitamise jooksul minult küsitud on ning kasulikku infot on siin tõenäoliselt vaid rajaautode ehitajaile.

Esiteks dikteerib juppide vajaduse auto eesmärk – kui plaan on auto täielik restaureerimine, on lood veidi lihtsamad ning tegeleda tulebki originaalosade või originaalosade jooniste järgi tehtud B-osade väljaotsimisega.

Kes aga on minu MR2 lugudel silma peal hoidnud, teavad, et sellest saab kerge ning vilgas rajasõidumasin. Siin on kaalutlused hoopis teised kui klassiku restaureerimisel ning ka osade valikuga saab veidi rohkem lõbutseda.

Mis seni tehtud on?

Kiire kokkuvõte senistest töödest – kaalusääst (konditsioneer ja „pehme“ katus eemaldatud), kõvakatus paigaldatud ja mustaks kiletatud, käigukastihoovastik ning trossid üle käidud, põhi puhastatud ning krunditud ja kivikaitsega kaetud, paigaldatud lühema ja konkreetsema käiguga käigukang. Muu on jäänud sellesama toreda ootamise taha.

Valmis varutud on Sparco korviste, mootoriõli (Motul 5W40 300V), käigukastiõli (Redline MT90 75W90 ilma LS-lisandita), kõrgemat temperatuuri taluv pidurivedelik (Motul RBF660), 800-grammine aku, uued pidurikettad (Toyota tehasetoodang on enam kui piisav) ning lõpetuseks ka kangemad piduriklotsid (EBC Yellowstuff), mille taga esimene suur hooldus aprillikuust saadik oodanud on. Nüüd on need lõpuks kohal!

Mis veel jäänud on?

Et lõpuks auto rajale saada, on jäänud veel mõned veermikku puudutavad uuendused ning siis võib MR2 „esimese faasi“ ehitamise lõppenuks lugeda. Sellesse loetelusse kuuluvad coiloverid, semislikid, kerged veljed ning lõpetuseks agressiivne sillaseadistus.