Peugeot 508 SW ju ei eksi: Tallinnast Cesisesse ja tagasi puhta nulliga
Meil on pikas proovisõidus universaalkerega Peugeot 508 SW, mil aiste vahel 225 hj turbo-bensiinimootor paaris 8-käigulise automaatkastiga. Esimesel päeval reisisime Cesisesse ja tagasi, kokku 610 kilomeetrit. Pardakompuutri esmase arvutuse kohaselt poleks me nii palju sõita saanudki ent koju jõudes oli paak pooltäis. Kuidas see võimalik on!?
Saime Peugeot 508 SW esindusest klanituna ja kurguni täis paagiga. Pardakompuuter näitas kõigi aegade (5900 km läbisõitu) keskmiseks kütusekuluks 8l/100 km kohta ning andis meile järgmise tankimiseni 610 kilomeetrit.
Uku, kes rooli istus, oli veidi frustreeritud: “Ühe paagitäiega me Lätis küll ära ei käi…” Lohutasin teda, et meil on sisepõlemismootoriga auto, mida saab tankida igas korralikus bensiinijaamas.
Siiski otsustas ta, et teeme kõike teistmoodi kui nn autoajakirjanikud tavaliselt on tegema harjunud: “Pfff, ei tea, mis pereauto omadusi me siin testima peaksime, lapats vastu asfalti?” urises Uku.
“Ma põhimõtteliselt sõidan nii ökolt kui saab, ühtlases tempos, lubatud kiirusel. Möödasõitudel pole nagunii mõtet, mõne reka taga tiksudes kaotad kokkuvõttes võib-olla paar minutit, aga säästad kütust. Ühesõnaga, väljakutse!”
Minugipoolest. Uku kõrval olen juba tükk aega harjutanud end sõitma nagu… penskar. Mäletan, et sel korral kui ta teistmoodi deitima viisin – mina roolis, tema kõrvalistmel – luges ta kokku 13 emaviga, mis, kui kehvad asjaolud kokku langenuksid, lõppenuks vähemalt plekikolksuga. Teekonna pikkuseks oli toona 1,8 km…
Kilomeetreid tuleb juurde!
Kusagil Kernu kandis hakkas Uku naeratama: “Vaata, kilomeetreid tuleb juurde!” Pärnu-Ikla maanteel ühtlase kiirusega edenedes hakkas pardakompuuter kilomeetreid aina juurde arvutama. Läti piirile jõudes oli neid üle 1000. Pildi tegin ilusa ümmarguse numbriga, seks hetkeks olime 200 km sõitnud.
Maanteelt kaugele maha
Kuna aeg pressis peale, siis ei plaaninudki me Lätti kauemaks jääda, õhtul kuue ajal keerasime Cesisest nina kodu poole tagasi.
Jõudsime avastada hulga nurgataguseid kurvilisi teid: üllatusena on osa, mis veel mõni aasta tagasi olid “tolmukad”, on tänaseks saanud asfaltkatte.
Osa kõrvalteid on aga lõunanaabrite juures jätkuvalt kas mõnusad kruusateed või siis lipp-lipi peal asfaldi all. Mis omakorda tähendas, et kütusekulu kasvas seniselt 5,1lt liitrilt kuue ja poole kanti. Võimsa turbo-bensiinimootori kohta on seegi väga hea tulemus.
