Pelgulinna uued usaldustsoonid – mitu, miks, kellele?

 (2)
Pelgulinna uued usaldustsoonid – mitu, miks, kellele?
Foto: Accelerista.com

Kolmapäeval, 16.09 tekkisid Pelgulinna mõned uued liiklusmärgid. Tegu on katsetusega nimega usaldustsoon, mis on osa PPA ja Maanteeameti uuest strateegiast liikluse ohutumaks muutmiseks, kirjutab Accelerista.com.

Eelmisel aastal katsetati mitmeid innovatiivseid lahendusi, mille eesmärgiks on juhtide käitumise muutmine millegi muu kui rahatrahvi abiga. Üks neist on ka usaldustsoon – Viimsisse pandi üles liiklusmärk “Usaldame, et sõidad siin 40 km/h”. Koht valiti seetõttu, et 40 km/h kiiruspiirangust ei peetud kinni.

Nagu mitmed teostatud mõõtmised kinnitasid, tõi märgi paigaldamine kaasa soovitud tulemuse – juhid lasid oma südametunnistusele koputada ning hakkasid piirkonnas oma sõidukiirust hoolsamalt jälgima. Selline tulemus andis põhjuse usaldustsoonidega uuesti katsetada.

Seekord Pelgulinn ja kolm tsooni

Uueks katsealuseks on seekord Pelgulinn ning tsoonid ei keskendu sõidukiirusele. Pelgulinn valiti küll teostatud kiirusmõõtmiste ning liiklusõnnetuste statistika põhjal (eelmisel aastal piirkonna peale 9 kannatanut), kuid tsoonide fookuseks on konkreetse valitud koha ohud ja murekohad.

Näiteks Kolde ja Sõle ristis on märk “Palun märka jalakäijat”, kuna inimestel on komme üle sõiduteede ja läbi nende vahel asetseva pargi voorida – ülekäigurajad leiab vaid Sõle ja Ristiku tänava poolsetest otstest.

Seotud lood:

Telliskivi ja Rohu ristist leiab märgi “Palun vaata teed, mitte telefoni”. Kuigi kõrvalised tegevused on aina levinum probleem, on koht ikkagi märgilise tähtsusega – nüüd oled sisenenud Pelgulinna, kus on rohkem jalakäijaid, jalgrattureid, reguleerimata ülekäiguradasid jne, hoia silmad teel!

Ristiku ja Kopli tänava viadukti juures on soovitus sõidukiirust vähendada ning Loomelinnaku juurde on plaanis panna soovitus pöörata rohkem tähelepanu jalakäijatele.

Mis on eesmärgid ning tulevikuplaan?

Need märgid püsivad üleval kuni aasta lõpuni ning nende juures plaanitakse teostada pistelist järelevalvet, et kaardistada mõju juhtidele. “Kui statistikas kajastub kasvõi üks kannatanu vähem kui eelmisel aastal, võib katsetuse juba õnnestunuks lugeda,” sõnab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri patrullitalituse juht Taavi Kirss.

Need tsoonid on peamiselt suunatud Pelgulinna kogukonnale ning kindlasti plaanitakse ka neilt tagasisidet hankida ja koos mõned kogukonnaüritused korraldada. Hetkel on nende sisu veel selgumisel.

Kui ka Pelgulinna tsoonid toovad positiivse tulemuse, on edasi plaanis liikuda kesklinna ja keskenduda mõnele järgmisele probleemile. Esimese murekohana toob Taavi Kirss välja Estonia teatri väljaku, kus on palju liiklust just laste näol – bussid, koolid, trenni minek jne. Seal on lubatud sõidukiirus küll 30 km/h, kuid lisaks tuleb juhid panna ka piirangu põhjust mõistma, sest siis paraneb ka selle järgimine.

“On olnud aegu, kus PPA on karistanud ja karistanud, kuid midagi pole paremaks muutunud. Proovime inimeste mõtteviisi teistmoodi muuta, panna neid kaasa mõtlema ja tähele panema,” võtab Taavi Kirss usaldustsoonide mõtte kokku.