Parimad Briti autod, mida kunagi tootma ei hakatud
Uusim selline, Jaguar C-X75 oli nimeka autotootja 75. sünnipäeva kink iseendale 2010. aastal, kui superauto radikaalne hübriid-elektri-juhtimissüsteem pandi koosnema neljast elektrimootorist, iga rehvi kohta üks, saades jõudu kahest diiselkütusega mikroturbiinist. Lubati ka toota 200 eksemplari, kuid 2012. aasta lõpus sai selgeks, et super(kallist) autot siiski tootma ei hakata.
1985. aasta Frankfurdi autonäitusel esitletud auto pidi olema Briti vastus Ferrari 308-le. Komposiitkeredetailid olid kinnitatud alumiiniumkerele, kapoti all pidi asetsema kolmeliitrine V6, ning kuigi konkreetne mudel rajanes ralliauto MG Metro 6R4 kerel, oli hobujõude siiski vähendatud 410-lt 250-le. Reklaambrožüüris lubati, et auto kiirendab nullist sajani viie sekundiga, aga tegelikult ei saanud "ferraritapjast" kunagi asja.
Nn volditud paberi disainiga auto William Townsilt, üllatas toonane kontseptauto paljude uuendustega omas ajas. Täielikult digitaliseeritud seadmetega, armatuuriekraaniga tagasivaatepeeglis, peidetud valgustitega, 5,3-liitrise kaksikturbo-V8-ga oli autol kapoti all 700 hobujõudu. Kavandatud 25 autost toodeti vaid üks eksemplar, mis oksjonil maha müüdi.
Fantastikaajastu kestvamaid telesarju Doctor Who kujutab endast ajaränduri seiklusi ja seega oli ka selle peategelasele vaja välja töötada auto hoopis teisest ajastust kui meie oma. Whomobile polnud küll mõeldudki sõitma meie ajas, aga näiliselt hõljukina liikuv auto oli tegelikult oma "seeliku all" kolmerattaline, napilt ka tänavakõlbulik sõiduvahend.
SRV sai innustust Le Mansi prototüüpidest, ja oli algselt kavandatud kaheistmeliseks, aga Lamborghini Espada mõjutusel muutsid Wayne Cherry ja Chris Field auto siiski neljaistmeliseks, avastades, et autos on isegi üllatavalt palju ruumi. Ometi ei saanud Vauxhall kunagi valmis autole vajalikku 2,3-liitrist neljasilindrilist mootorit, seega auto ka omal jõul ei sõitnud.
Polnud just lumeinimestele mõeldud, kuid kuna Rover oli sõjaaastail tegelenud hävituslennukite mootorite väljatöötamisega, suunati 1940. aastate lõpus gaasiturbiinmootorid autode käsutusse. JET1 oli esimene sellise mootoriga auto maailmas, 100 hobujõuga, mis võimaldas kahekohalisel autol saavutada kiirust 145 km/h. Rover tegi nende mootorite asjus ka koostööd vormelimeeskonnaga BRM, aga edu jäi kesiseks.