Dacia on täna Renault’le kuuluv automark, mis loodi Rumeenias 1950ndail ülilihtsaid säästumasinaid tootma. Nüüdseks on sest kujunenud tõeline hitt ja mitte ilmaasjata ning mitte vaid Ida-Euroopas. On isegi olukord, kus Lääs kipub Ida ja arengumaade jaoks mõeldud Daciad lihtsalt eest ära ostma. Miks siis? Kas on asi selles, et auto on aus ega ürita ka üle oma varju hüpata - olla liiga kirev, ärev, edev ja flash?

Hiljuti avanes mul võimalus proovida Dacia Dusteri nelikveolist varianti ning külastada Kohtla-Nõmme karjääri, kus hulk keerulisi atraktsioone üles pandud. Maastikuraja ehitanud kogenud spetsialistid kiitsid esiteks Dusteri lühikesi ülendeid ehk seda, et auto esimene ja tagumine ots ei ulatu telgedest väga palju ette ja taha – nii saab auto võimalikult järskust nõlvast üles või alla sõita. Ning kliirens on ju ka lihtsa linnamaasturina näiva sõiduki juures üks tähtsamaid momente.

Teiseks toodi asjatundjate poolt välja sidurit, mida polnudki võimalik libisema saada. Mäletan, et näiteks Renault’ enese hoopis hinnalisema ja luksuslikuma linnamaasturi Koleos sidur läks paari-kolme karmima mäekuru läbimisel alati kärssama. Duster on sest patust prii ja kogu selle ülejäänudki tehnika on lollikindlast lollikindlam. Auto ainsaks miinuseks on prostat ohtu materjalid ning suur sõidumüra suvistel tippkiirustel. 219.000.- krooni eest korralikku, ruumikat, vastupidavat ja igale inimesele eneselegi arusaadava loogika järgi töötavat nelikveolist nii heal tasemel Dusteri kõrvale naljalt ei leia.

Milline on see Dacia esiveolise Dusteri näol, vaata videost!

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!