ÖöDelfi: Kas tead, kuidas töötavad autode öönägemisseadmed?

 (9)
Cadillac DeVille'i Night Vision oli esimene tsiviilisikute luksusautodesse saabunud öövaatlussüsteem
Cadillac DeVille'i Night Vision oli esimene tsiviilisikute luksusautodesse saabunud öövaatlussüsteemCadillac

Täna näevad pimedas esilaternatest kaugemale ning peenemalt vaid luksusautod. Nagu ikka on taolise varustuse pioneerideks just nemad ning kunagiseks loojaks sõjavägi. Peagi on öövaatlejad kindlasti ka kõik igapäevasõidukid. Miks ja kuidas autod pimedust trotsida suudavad?

Autode öövaatlusseadmeid on kahte sorti: aktiivsed ja passiivsed ehk infrapunakaamerate või soojuskaameratega töötavad süsteemid.

Juba 2000. a. alustas autodele „öökullipilgu“ andmisega General Motors, mille Night Vision debüteeris Cadillac DeVille’il. Esivõre taha peidetud infrapunakaamera abil töötav süsteem elas aga vaid 2004. aastani, mil see varustusest kadus ega ole tänini uute Cadilliacide peale naasnud.

Toyota pakkus alates 2002. a. süsteemi nimega Night View oma luksusbrändi Lexus mudelile LX 470 ning Land Cruiseri matsakale paralleelile Cygnus. Peaaegu infrapunalaineid kuvavad esilaternad joonistasid arvuti abil tuuleklaasi alaossa mustvalge pildi alast, kuhu laternate inimesele nähtav valgus veel jõudnud polnud.

Honda Legend Intelligent Night Vision Honda
Seotud lood:

Kümnendi lõpupoole suutis süsteem juba tuvastada ka erinevaid objekte nagu jalakäijaid ning neile kastikesi ümber joonistades juhti efektiivsemalt hoiatada. Esimesena sai inimeste märkamise ja nendest juhile helisignaali ning tulukeste vilkumise ja vastavale kujutisele kastikese ümber joonistamisega hakkama 2004. a. Honda Legendi Intelligent Night Vision.

Analoogne süsteem on ka Mercedesel, mis pakkus seda 2005. a. alates oma uuenenud S-klassi varustuses. Seal kuvati pilt otse näidikupaneelile ning tänaseks suudab ka see jalakäijaid tuvastada. Nüüdsest on see olemas ka E-klassi Mersu lisavarustuse nimekirjas ja liigub aina enamate mudelite varustusse.

BMWdel on kasutuses nn. passiivne öönägemisseade, mis pruugib soojuskaamerate teenuseid. Soojuskaamerate eelis on pikem, umbes 300 meetrini ulatuv nägemiskaugus ning kontrastsem pilt. Vaata näiteks 5. seeria GT videotesti märgist 5:30, kus taolise aparatuuri funktsioneerimist selgesti näha saab!

Audi hakkab öönägemisseadet pakkuma alles tänavu turule saabuva lipulaeva A8 varustuses ning selle süsteem töötab samuti soojuskaameratega, mis peidus A8 ninas nelja Audi-rõnga taga.

Audi A8 öövaatlusseade Audi

Juba on samal ajal võimalik ka igale suvalisele autole öövaatlusseadmed peale panna ning see ei tähenda sugugi militaarkauplusest vastava binokli ostmist. Sõjaväele taolisi seadmeid tootev firma FLIR pakub toodet nimega PathfindlR, mis koosneb iga auto esivõre taha kruvimiseks sobilikust infrapunakaamerast, paarist kaablist ja tarkvarajupist. Mõnel mudelil saab selle pakutava pildi kuvada ka otse navigatsiooniseadme ekraanile.

Öövaatlusseadmed igas autos on seega võimalikud juba täna ning tulevikus kujuneb neist võibolla ka kohustuslik turvavarustus. Kes teab!

Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!

Oma sõiduki müügikuulutus pane EkspressAutosse - kuulutus kuni auto müümiseni vaid 50.- krooni!