Õlivahetust ei maksa edasi lükata

Mootori töötamisel ja kütuse põlemisel tekivad jäägid ja mustus, mille mootoriõli endasse kogub. Sellega seoses kaotab õli töö käigus tasapisi oma peamised omadused, milleks on määrimis-, pesemis-, jahutamis- ja viskoosusomadused. Lisaks ummistub õlifilter.

Õlivahetusintervalli ehk välpa tuleb vaadelda kui muutuvat suurust. Mida rohkem on mootor kulunud või mida raskemates tingimustes see töötab (nt metsaveomasinates, ehitusmasinates, taksodes jne), seda lühem on soovitatav õlivahetusvälp.Õlivahetusintervalli on võimalik optimeerida spetsiaalsete õlianalüüsidega, mida praktikas palju ka kasutatakse.

Õlivahetusintervallid on väga erinevad. Sõiduautodel jääb see sõltuvalt autost ja väljalaskeaastast päris laia vahemikku 5000-50 000 km ning veoautodel suisa 10 000-120 000 km. Soovitusliku intervalli peaks leidma ka auto kasutusjuhendist. Samuti on enamikes kasutusjuhendites märgitud minimaalsed kvaliteedinõuded õlidele ja vedelikele, mida on konkreetses masinas lubatud kasutada.

Ehitus- ja põllumajandusmasinatel antakse soovitus tihti hoopis töötundides (reeglina 200-1000 h), kuna nende puhul on läbitud kilomeetrid teisejärgulise tähtsusega. Õlivahetusvälp sõltub ka kasutatava kütuse kvaliteedist. Juhul, kui kasutada biodiiselkütust, tuleb õli vahetada kaks korda sagedamini, kui mootoritootja soovitus seda ette näeb.

Õlivahetusi teostavad praktiliselt kõik autoremonditöökojad, kuid samas pole õlivahetust teha ka ise kuigi keeruline. Õlivahetuse protseduur sõltub auto ehitusest ja võimalustest, kuid üldjuhul saab seda teha ka kodustes tingimustes ilma tõstukita. Vaja läheb pealehakkamist, paari tööriista ning automargile vastavat õlifiltrit ja mootoriõli.