OHUANALÜÜS: Millised liiklusõnnetused tooksid Tallinnas kaasa kaose?
Tänavu jaanuaris kinnitas Tallinna linnapea linna uue hädaolukorra riskianalüüsi, milles kirjeldatakse võimalike hädaolukordade algsündmusi, tagajärgi ja nende võimalikku raskusastet. Ehk loetletakse võimalikud õnnetuste liigid, mis võiksid pealinnas kaasa tuua suure hulga hukkunuid ja vigastatuid, kulutada palju linna, selle elanike ja ettevõtete raha – või lihtsalt tekitada väga suure segaduse.
Õnnetus Ülemiste liiklustunnelis – vähe kuni keskmiselt tõenäoline, raskete või väga raskete tagajärgedega
Ühe võimaliku uue ohuliigina pidi Tallinna linn käsitlema Ülemiste liiklustunneliga seonduvaid ohte. Nimelt on ohuanalüüs tunnelite puhul kohustuslik.
Kokku leiti Ülemiste liiklussõlme sõiduteetunneli hädaolukorra riskianalüüsi koostamise käigus 32 ohtu, mis võivad põhjustavaid sõiduteetunneli hädaolukorra: lisaks liiklusõnnetustele võivad ohtu põhjustada tulekahjud, elektrikatkestused, rasked ilmastikutingimused ning tunneli ohutussüsteemide ja –seadmete katkestused.
Kõrge riskiga ohtudeks loeti kolme liiklusega seotud kategooriat. Kõigi nende põhjustajateks on linn lugenud eelkõige valesid sõiduvõtteid või liiklejate ekslikke toiminguid.
Kahe sõiduki kokkupõrget tunnelis loetakse keskmiselt tõenäoliseks ning sellega kaasnevaid tagajärgi rasketeks, seda eelkõige inimeste elule ja tervisele. Kolme või enama sõiduki kokkupõrge ning ühistranspordiõnnetus tunnelis on vähetõenäolised, kuid potentsiaalselt väga raskete tagajärgedega.
Meetoditena, mida õnnetuste ära hoidmiseks ja tagajärgede kergendamiseks kasutada, näeb Tallinn näiteks juhtide teavitamist tunneli võimalikest ohtudest (sellega, tõsi, alustati juba enne tunneli valmimist), regulaarset tunneli ja liikumisteede hooldust ja remonti ning tõhusat liikluse järelevalvet. Eraldi rõhutatakse tööd ühistranspordivahendite ning nende juhtidega.
Esimesed ohuolukorrad Ülemiste tunnelis: Tõsisemaid liiklusõnnetusi pole Ülemiste tunnelis seni ette tulnud. Küll aga on olnud näiteks liiklusummikuid, mis on ulatunud tunnelini ning tekitanud selles liiklusseisaku. Vaatamata sellele, et tunnelis peatudes tuleb liiklusseaduse kohaselt eessõitva sõidukiga jätta vahet vähemalt viis meetrit ning püsiva seisaku korral tuleb sõiduki mootor seisata, leidus näiteks märtsi alguses tunnelis tekkinud liiklusummiku ajal visuaalsel vaatlusel vähe neid, kes ka tegelikkuses niimoodi käitusid.
Selle põhjal võib eeldada, et ka tõelises ohuolukorras oleks vähe neid, kes liiklusseadust järgiksid ning niimoodi ohuolukorra veelgi ohtlikumaks muutumise ära hoiaksid. Tõsi, tõenäoliselt sekkuksid tõelise ohuolukorra tekkides siiski ka tunneli automaatsed ohutussüsteemid.
Õnnetus trammi, trolli või bussiga – keskmiselt tõenäoline, raskete tagajärgedega
Analüüsi kohaselt on ühistranspordivahenditega juhtunud liiklusõnnetused viimastel aastatel muutunud sagedasemateks. Ühistranspordi-õnnetuse juhtumise tõenäosust loetakse keskmiseks, raskusastet aga kõrgeks. Seejuures tuleb karta eelkõige inimkannatanuid, samas mainitakse ühistranspordiõnnetustega seoses ka võimalikke liiklusseisakuid.
Õnnetuste võimalike põhjustena nimetatakse inimlikku eksimust, juhi terviseriket või tehnilist riket, kokkupõrget teise sõidukiga, raskeid ilmastikuolusid, aga ka vandalismi ja sabotaaži. Tallinn ja riigistruktuurid on juba ette võtnud ning täiendavalt ette võtmas meetmeid selliste õnnetuste vältimiseks. Näiteks vahetatakse välja amortiseerunud ühistranspordivahendeid (saabunud on suur hulk busse, saabumas uued trammid), tõhustatakse liiklusjärelvalvet, antakse juhtidele täiendavat koolitust jne.
Hirmutav näide 12 aasta tagant: Tallinna viimaste aastakümnete raskeim ühistranspordiõnnetus leidis aset 2002. aasta 16. augustil, mil vasakpööret teinud ekskavaatori kopp tabas Gonsiori tänaval küljelt rahvast täis 67. liinil sõitnud haagisega liinibussi. Hukkus kaks ja raskemalt sai viga 15 inimest. Muide, sarnaseid juhuseid, kus õnnetusse on sattunud traktor ja buss, on järgmise tosina aasta jooksul juhtunud korduvalt, viimati tänavu jaanuaris taas sealsamas Gonsiori tänaval. Õnneks ei ole juhtumid olnud nii raskete tagajärgedega ning on enamasti kaasa toonud peamiselt vaid majanduslikku kahju.
Õnnetus ohtlikke aineid vedava sõidukiga – vähe tõenäoline, raskete tagajärgedega
Õnnetuse korral ohtlikke aineid vedava sõidukiga tekib oht nii looduskeskkonnale kui inimestele. Analüüsis mainitakse, et liiklusõnnetuste statistikas ei kajastu eraldi õnnetused ohtlikke aineid vedavate sõidukitega, aga arvestades liiklusõnnetuste arvukust on võimalus, et õnnetuses osaleb ohtlikke aineid vedav sõiduk. Maanteeameti 2013. aastal koostatud analüüsi “Raskete tagajärgedega õnnetus maanteel” kohaselt oli aastatel 2008 – 2012 ohtlikke veoseid vedanud sõidukitega Eestis intsidente kokku seitse, analüüsis kasutati Päästeameti andmeid.
Võimalusi õnnetuste ära hoidmiseks ja tagajärgede kergendamiseks näet Tallinn sarnaselt ühistranspordiõnnetuste ära hoidmise meetoditega mitmeid, muuhulgas sõidukite tehnilise järelvalve tõhustamine, tuleohutusalase järelvalve tõhustamine, koolitamine ja teavitamine.
Hirmutav näide aastast 2010: Eestis on viimastel aastatel juhtunud mitmeid ärevaks tegevaid õnnetusi ohtlike veostega. Näiteks 2010. aastal tekitas Mustvee ümbruse elanikes hirmu Poola gaasiveok, mis kraavi sõitis. Et selle lastiks oli veeldatud maagaas (LNG), mis soojenedes ja paisudes veotsisterni plahvatama ähvardas panna, kardeti rasket õnnetust. Päästetööde juht hindas, et ohuala raadius oleks paagi lõhkemisel olnud 150 meetrit. Kui aga tsisternist väljuva gaasiga kaasnenuks tulekahju, laienenuks oht kuni 800 meetrini. Lähimad elamud asusid sündmuskohast 200 meetri kaugusel ning seetõttu nende elanikud evakueeriti. Kütuseveokitega on kergemaid õnnetusi juhtunud ka Tallinnas, sealhulgas kesklinnas.
Rongi ja ohtlikke veoseid vedava sõiduki kokkupõrge – väga vähe tõenäoline, väga raskete tagajärgedega
Reisirongi või ohtlikke veoseid vedava rongi ja ohtlikke veoseid vedava maanteesõiduki õnnetuse tagajärjena näeb Tallinna analüüs ohtliku kemikaali mahutist välja pääsemist, plahvatust või ulatuslikku tulekahju, hoonete või autode süttimist. Sellega võib kaasneda looduskeskkonna ulatuslik reostus.
Seni ei ole reisirongi või ohtlikke aineid vedava rongi kokkupõrget analüüsi kohaselt ohtlikke aineid vedava sõidukiga Tallinna raudtee ülesõidukohtadel toimunud.
Eesti Raudtee on siiski uuendanud raudteeliikluse juhtimissüsteemi ja paigaldanud täiendavaid ohutusseadmeid. Vähenenud on ohtlike ainete käitlemine ja ohtlike ainete raudteevedu, samuti on vähedatud kaubarongide lubatud liikumiskiirust.
Võimalike täiendavate meetmetena nähakse muuhulgas raudteeülesõidukohtade ohutuse suurendamist ja ohtlike ainete veo korraldamist öisel ajal.
Hirmutav näide aastast 2004: 8. juulil 2004 juhtus Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas õnnetus, milles osalesid põlevkiviõli vedanud kütuseveok ja Moskva-Tallinna reisirong. Kokkupõrke tagajärjel paiskus vedur rööbastelt välja ja külili, samuti jooksis rööbastelt maha kolm reisivagunit, ent need jäid püsti. Vedur ja veoauto paiskusid raudteeülesõidust umbes 200 meetri kaugusele. Veoki järelhaagiseks olnud kütusetsistern paiskus ülesõidukoha juures olevasse kraavi, rullus üle katuse ning hakkas lekkima. Õnnetuses hukkus üks inimene, veoki kaasreisija. Veokijuht ning veduri mehaanik said vigastada. Halbade asjaolude kokkulangemisel võinuks sellise õnnetuse tagajärjed olla kordi raskemad.
