Tolmuimejaga peaks auto nädalas korra üle tõmbama

Igapäevase autohoolduse esimene reegel on teadagi “kui juhtub, tegutse kohe”, aga mingil põhjusel kipuvad plekid ja rämpsuhunnikud kabiinis end ikka mugavalt sisse seadma.

Prügilasu vältimisega on lihtne: jäätmed tuleb autoga sõites koguda kindlasse kohta, kas eraldi prügikotti või siis ühte kindlasse laekasse. Sealjuures oleks eriti hea, kui biojäätmed (banaanikoored, õunasüdamed jms) on kogutud eraldi – need saab autost välja astudes visata biojäätmekogujasse.

Iga kord autost välja astudes võtab igaüks oma uksetaskusse vm kogunenud prahi kaasa ja viskab selle prügikasti. Ka prügikoti saab otse olmejäätmetesse visata. Kui pidev enda järelt koristamine sisse harjutada, kabiini rämpsu ei kuhju.

Värskete plekkide eemaldamine

Plekkide puhul on “kui juhtub, tegutse kohe” eriti asjakohane. Autos, kus sõidavad lapsed, on plekid igapäevane nähe isegi juhul kui autos söömine on keelatud.

Pisemad ilmakodanikud kipuvas autosõidul mõnikord toitu tagasi heitma, sama võib juhtuda lemmikloomaga. Soome “Martad” (algselt venestamisevastasel naisliikumisel, millest kasvas välja mõistlikku eluviisi tutvustav ühendus) on sel puhul soovitanud autosse panna paki söögisoodat, mida kohe märjale plekile peale raputada. Kindlasti ei tohi soodat panna plastikule, sest see ei tule sealt enam maha. 8-10-tunni pärast tuleb koht tolmuimejaga üle käia.

Kui laps või lemmik on autosse oksendanud, kulub rohkem soodat, aga pärast tolmuimejaga ülekäimist võiks autosse jätta üleöö või isegi ööpäevaks kausi äädikaga: see aitab halva lõhna vastu. Äädikalõhna saab autost välja tuulutada.

Mustika-, mustasõstra-, vildika- ja muud raskesti eemaldatavad plekid soodaravile ei allu, nendest lahti saamiseks on vaja appi võtta tõhusam keemia. Värskete vereplekkide puhul aitab külma vee ja seebiga likkupanemine.

Kohviplekid on tõeline nuhtlus, aga nendegi puhul on esimene vahend külma veega leotamine ning seejärel keemiline puhastus.

Pea meeles: Igal juhul on mistahes plekkide puhul kõige õigem nendega kohe tegeleda: kui kogu jampsi tekstiilist välja ei saagi, on vähemalt lootust, et hilisem keemiline puhastus teeb need peaaegu nähtamatuks.

Loomulikult on lastega peres lihtsam hooldada nahkistmetega autot, aga nahksisu ei pruugi sobida muudel põhjustel – mõni kurdab, et see on libe ja talvel külm.

Autotootjad on moodsaid istme- ja salongitekstiile kasutades plekiprobleemi arvesse võtnud ja “ligahülgavad” katted on enamasti juba baasvarustuses olemas. Aga tasub muidugi müügiesindusest kindluse mõttes üle küsida.

Vältida tuleks pööratud nahka (napa, nutukka), eri materjalide kombinatsioone ja sametkatteid. Nende hooldamine on tõepoolest paras peavalu kui autot agaralt kasutatakse ja peres on lapsi või lemmikloomi.

Uksetaskutes kasvab prügi justkui iseenesest. See tuleks autost väljudes alati kaasa võtta

Mida teha ei tohi ja veel muudki loe edasi SIIT