Millised on Soome ja Eesti keskmised autojuhid?

 (11)
pilt
Foto on illustreerivFoto: Ilmar Saabas

Soomes tehtud uuringute põhjal võib teha kokkuvõtte: tüüpiline autojuht on 42-aastane mees, kes sõidab halli Toyota Corollaga. Pigem konservatiivne, kergesti ärrituv, aga kuldsete kätega – peseb ja puhastab oma autot ise. Samas leidub tema autos rohkelt toidujääke, sest söömine on üks Soome autojuhi lemmiktegevusi rooli taga.

Keskmine Soome autojuht on 42-aastane keskealine mees, kes sõidab halli Toyota Corollaga. Aastane läbisõit on 15 000 km, suure osa sellest moodustavad sõidud tööle ja koju.

Meelsamini teeb Soome keskmine autojuht oma sõidud üksi ja lemmiksihtkohaks on muidugi suvemaja. Autos kuulab ta kodumaiseid raadiokanaleid ja kõige enam ärritavad teda aeglaselt ees venivad liiklejad.

Oma Corolla eest hoolitseb autoomanik aga hoolikalt, enamasti pestakse autot koduhoovis. Autoga tanklasse sõites ei unusta soome mees ka ennast tankida – kabanossid ja friikartulid ning kannukohv on au sees.

Põnevaid fakte Soome keskmise autojuhi kohta

  • Toyota Corolla on Soome populaarseim auto, neid on registris 146 000
  • 47% majapidamistest on üks auto
  • 40% kasutab autot iga päev (mehed 48%, naised 32%)
  • 63% autokasutajaist on mehed
  • 39% sõidab aastas 10 000 – 20 000 km
  • 53% sõidab meelsamini üksinda, 84% vastajaist kuulab autos raadiot või muusikat
  • 70% vastajatest sööb autos, kuid meeleldi süüakse ka tanklates.
  • Kolmandik soomlastest peseb autot ise.
  • Iga neljas mees peseb autot kord kuus, oluliselt sagedamini kui naised
  • Kõige ärritavam asi liikluses on ees venivad sõidukid, nii arvab 59%
  • Naiste jaoks on kõige ebameeldivam halb ilm, mehi ärritavad ummikud
  • Närvi ajavad autojuhte ka kaassõitjate soovimatud õpetussõnad
  • Liiklusraevu põhjustena toodi välja ka halvad teed, liiga väikese pikivahe hoidmine, suunatulede kasutamata jätmine – lühidalt kõik see, mis ajab närvi autojuhte nii Belgias, Saksamaal kui ka Eestis.
Seotud lood:

Milline on keskmine Eesti autojuht?

Eesti oli 2019. aastal soolise võrdõiguslikkuse poolest Euroopa Liidus 17. kohal. Statistikat, kui palju on Eestis mees- ja kui palju naisautojuhte, on raske leida. Mullu viis Norstat läbi uuringu nais- ja meesjuhtide roolikäitumisest.

Tuleb välja, et mehed on suuremad rööprähklejad ja tihti näiteks söövad roolis – sama, mis tuli Soome juhtidegi puhul välja. Vastu ootusi naised end roolis ei meigi. See-eest kipuvad nii mehed kui naised autos telefoni näppima.

Maanteeameti statistika aitab pilti natuke värvilisemaks maalida: keskmine kaalutud kilometraaž ühel autol on 20 000 km, valdav osa autodest liigub Tallinnas, Harjumaal ja suuremates linnades. Seega elab keskmine autojuht pigem kas linnas või linna lähedal.

Sõiduauto keskmine vanus on u 12 aastat, samal ajal kasvab uuemate autode osakaal aasta-aastalt. Võib oletada, et keskmine linnas ja linna lähedal elav autojuht sõidab kuni kümme aastat vana autoga, mis tõenäoliselt on Volkswagen Passat Variant, Toyota Avensis või Škoda Octavia. Soovitavalt musta või halli värvi.

Eestlastel ja soomlastel on palju sarnasusi: meie automaitse on ühtlaselt igavavõitu, rasvumine on rahvushaigus ning viin (üle keskealiste meeste seas) rahvusjook.

Sarnane kliima põhjustab ängi ja muudab kurjameelseks ju leiaks veel asju, mis meid üksteisele lähendavas. Sestap võib arvata, et Eesti keskmine autojuht on üldjoontes soomlasega ühte nägu ja tegu.

Üks suur erinevus on küll ja see on liikluskultuuriline: kui Eestis peetakse +10 km/h kiiruseületamist sõidunormiks, siis põhjanaabrid taunivad kihutamist sedavõrd, et on pisimagi eksimise suure trahvina uude liiklusseadusse kirjutanud.