Mercedes GLE 300d 4Matic: naabrimees ostaks pikema jututa, mina mitte
Mercedes-Benz GLE 300d 4Matic on suurepärane valik mehele, kelle seisus võimaldab tal osta noobli, ruumika linnamaasturi. Kõikide naiste eest ma rääkida ei saa, aga iseenda eest küll: mina istun heal meelel selle auto kõrval- või tagaistmel. Pilk aknast välja suunatud või silmad kinni. GLE rooli ma ei igatse.
Mercedes ei ole kunagi olnud mu lemmikbränd, kui ehk tarbesõidukid välja arvata. Ei mõistagi täpselt “näppu peale” panna, mis mind õlgu kehitama paneb: kas on see liigne konservatiivsus, või vastupidi, pidev flirtimine uue aja vidinatega või hoopis see, et mersu seostub mulle pigem pensionieas härrade kui BSH-ga.
Uue GLE võtmeid läksin esindusse võtma võimalikult eelarvamustevabalt: eeltöö tehase materjalidega ning väliskolleegide valdavalt väga head hinnangud andsid lootust, et mu isiklik “mersu needus” saab sel korral murtud.
Mõnes mõttes nii läkski: mersu jõudis kokkulepitud päeval parklasse tagasi, minu karjäär autokirjutajana sai aga raskeid vigastusi. Kuna maaslamajat ei lööda, panen selle sõiduloo siiski kirja.
GLE 300d 4Maticu proovisõidu kaasautoriks tuleb pidada kutselist autojuhti Remo Arenit, kes minult rooli üle võttis ning sõitis üle kahe tonni kaaluva autoga, mil aiste vahel 2-liitrine turbodiisel, välja tublilt öko tulemuse, tegemata sealjuures allahindlust sõiduviisis.
Kes tunneb puudust V6-st?
Remo ei uskunud tükk aega, et “GLE 300d”, see tähendab kahte liitrit ja nelja silindrit: “On ikka vägev töö ära tehtud, et selline pisike mootor nii suurt masinat edasi veab! Linnas sõitmiseks täiesti piisav, maanteel oleks mina natuke rohkem tahtnud, aga rahuliku sõiduviisiga vanale mehele polegi rohkem vaja. Kruiisib rahulikult, kuulab muusikat…”
Mootori tukse on väga vaikne, edenemine aga piisavalt särtsakas. Koostöö 9-käigulise automaadiga on hea. Kahene diisel ongi tõenäoliselt üks tähelepanuväärsemaid osi sellest proovisõidust.
Sama R4 jõuallika leiab ka E- ja C-klassi kapoti alt ning GLC-lt. Ja kuigi GLE kaalub üle kahe tonni, võiks just see mootor olla optimaalseim valik.
Paberite järgi lubab mersu oma mikromootori keskmiseks kütusekuluks 6,1-6,4l/100km kohta. Meie “abijuht” Remo sõitis välja keskmise 7,8l/100km. Saaks ilmselt ka vähemaga, aga uus diiselmootor tahab sissesõitmist.
Sõidukogemus
Remo Aren kirjutab: “M-B GLE on suur, stabiilne ja rahulik maanteelaev. 2-liitrise mootori dünaamika on väga hea, möödasõit maanteekiirustel on sujuv.
Linnas on suure autoga samuti mugav sõita, ehkki vedrustus võiks olla vähem jäik. Maanteel see ei sega. Ka teevad kõikvõimalikud kaamerad manööverdamise mugavamaks nendele, kes vanamoodsalt peeglite järgi ei oska. Selles osas võiks isegi öelda, et tegu on naisteautoga.
Samas naisterahvale ma ise sellist autot ei pakuks, võtaksin valikust mõne väiksema. Peamine mure on linnas parkimiskoha leidmisega.
Igasugused ekraanid mind autos pigem segavad. Ma tahan sõidu ajal keskenduda sõitmisele ja jälgida liiklust, eriti öösel kipuvad tuled ja viled juhti häirima.
Kui mul oleks võimalus, siis ostaksin selle auto endale küll. Olen juba soliidses eas (50+) härrasmees, GLE-ga on väga mõnus rahulikult kulgeda. Lisaks saab autole taha haakida paadi ja kalale minna.
Lühidalt kokku võttes: suur, turvaline ja mootoriüllatusega mersu. Sõbrad ei uskunud, et ainult kaks liitrit on diiselmootor, pidin kapoti üles tõstma ja tõestama.”
Suur. Nii suur!
GLE-s on ruumi kuni viiele sõitjale, neljal on ruumi laiutada ja kõik neli võivad olla kasvõi kahemeetrised. Kiita tuleb istmete ergonoomikat: ka pikemal teekonnal ei väsi selg ära ega hakka jalad tõmblema. Ja nagu ikka mersude puhul, on istmeasendit võimalik loogiliselt paari nupuvajutusega sättida.
GLE-st on olemas ka seitsmekohaline variant, sel juhul on taga üks lisaistmerida, mis küll pole nii mugav kui esimesed kaks rida, aga hädapärast ajab asja ära. Eestis seda ei müüda.
Enamasti sõidab sellises autos 1-2 inimest ja suuri asju ei veeta, esmaklassiauto ikkagi. Aga kui vaja, saab ära panna mitme inimese reisivarustuse või teise rea seljatugesid kokku lappides mahutada autosse kaheinimese madratsi. Näiteks.
Väljast tundub GLE aga päris korralik maja. Proovisõiduautol olid astmelauad, mööda mida sai mugavalt rooli või kõrvalistmele ronida.
Roolis võnkujal on liiklusest hea ülevaade, sest isteasend on kõrge. Maasturitaoliste eelis, eks ole. Minu jaoks oli GLE sellegipoolest liiga suur.
