Lugeja repliik: Liiklusmärkide rohkus on kohati ebamõistlik ja autojuhti pigem häiriv!
Lugu kannab pealkirja "Kui liiklusmärk on lumme tuisanud, autojuht ei näe infot ja saab trahvi, kas selle saaks tühistada või vaidlustada?" ja see ilmus Fortes 28. jaanuaril.
Pealkirjas esitatud küsimusele vastas PPA ennetuse ja järelevalve büroo juhtivkorrakaitseametnik Siiri Pars.
Ta esitas põhjaliku vastuse, mille keskse mõttena võiks välja tuua, et liiklusmärgi nõudeid mittetäitnud juhi süü või selle puudumine sõltub siiski mitmetest asjaoludest. (Huviline klõpsab lingil ja loeb pikemalt.)
Nagu arvatagi võib, tekitas artikkel lugejate hulgas palju tähelepanu ja lisaks kommentaaridele saime ka kirju, millest ühe siin avaldame. Autor on Ardo Ainsaar.
Lugeja kommentaar
Siiri Parsi vastus on veidi kohmakas ja ametniku vastutuse kodaniku kaela veeretamine kohas: "Selline olukord peaks seadusekuulekale juhile tekitama teadmisvajaduse, milliseid nõudeid märgiga on kehtestatud, vähendades selleks kiirust või vajadusel peatudes".
Mäletan, kunagi Soome TV-st saadet, kus uuriti liiklusmärkide rohkust teedel. Peale ristmikku peatati autojuhte ja küsiti, mis oli viimane liiklusmärk, mida nägite. Valdaval enamusel polnud õrna aimugi.
Ka Eestis on tänapäev teed tihti koormatud liigsete liiklusmärkidega, nii et liiklejal ei ole enam isegi võimalust kõiki liiklusmärke märgata, veel vähem meelde jätta.
Ametniku poolt on pahatahtlik panna vastutus iga kinnituisanud või okstega kaetud "olge ettevaatlikud, kuna me ei ole viitsinud teed ära parandada" märgi ees peatumise eest liiklejale olukorras, kus tulenevalt liiklusmärkide rohkusest on võimatu märgata ja eraldada olulisi märke ebaolulistest.
Pigem peaks politsei tegema koostööd ning vajadusel ka järelvalvet, kohalike omavalitsuste, Maanteameti ja teehooldajatega, et liiklejaid ei koormataks niigi infomürarikkas keskonnas asjatute liiklismärkidega. Keskendudes vaid olulisele on palju suurem tõenäosus, et soovitud sõnum ka kohale jõuab.
Mõistan, et ametniku soov oli lisaks oma kohustuste ja vastutuse liiklejate kraesse lükkamisele ka veidi manitseda hooletuid või isegi pahatahtlike juhte, kes kasutavad igat võimalust oma tegude õigustamiseks.
Kuid siiski peaks mõistma, et ei ole mõistlik sundida kõiki autoga liiklejaid maanteel peatuma iga märgi ees, veendumaks kas tegemist on ikka kiirust piirava (351) või loomveokiga liiklemise keelu märgiga (318).
Seepärast oleks tore, kui Forte juhiks ka ametnike ja asjaosaliste tähelepanu liigsete ja ebaoluliste märkide kõrvaldamisele. Kirjust pildist on olulist raske kiirelt leida.
Mida vähem märke, seda suurem õigus oleks ka politseil nõuda suuremat tähelepanelikkust ja märkide mõjust kinnipidamist.
