Lugeja küsib: kui kaua laseb ise sõidurada hoidev auto mul käed lahti sõita?

 (21)
Mustla bussipeatuses -35 kraadi
AutoroolFoto: Andres Putting

Uutel autodel on peal hulk juhtimist lihtsustavaid ja turvalisust suurendavaid abisid, mis tekitavad tunde, et roolis võib “lõdvemalt võtta” kuna auto sõidab iseseisvalt. Vaatame Eesti populaarseima linnamaasturi Toyota RAV4 näitel, kui kaua “käed lahti” sõita saab ning kas see on ka ohutu.

Lõppeval suvel sõitsin pikemalt uue põlvkonna Toyota RAV4 linnamaasturiga, mis praegu meie müügitabelite tippe vallutab. Uue generatsiooni Toyota Safety System (TSS) kasutab radari- ja kaamerasüsteemi järgmiste funktsioonide juures:

– jalakäijate tuvastamisega kokkupõrke ennetus (PCS), mis aitab ennetada kokkupõrkeid teiste sõidukite ja inimestega ning leevendada nende tagajärgi nii päevavalgel kui pimedas;
– kohanduv kiirushoidik (ACC) hoiab eesliikuva sõidukiga eelseadistatud minimaalset pikivahet;
– sõidurajalt lahkumise hoiatus (LDA, with steering assist and sway warning) aitab ennetada õnnetusi ja laupkokkupõrkeid, mida võib põhjustada sõidurajalt lahkumine;
– automaatsed kaugtuled (AHB) võimaldavad kindlustada suurepärase nähtavuse pimedal ajal;
– liiklusmärkide tuvastus (RSA) võimaldab juhile alati parima võimaliku informatsiooni. Isegi siis, kui juhil on mõni liiklusmärk märkamata jäänud.
– LTA ehk uus sõidurajal püsimise abi, mis kooskohanduva kiirushoidikuga suunab juhti õrnade rooliimpulssidega tagasi sõiduraja keskele kui auto on realt kaldumas. See toimib ka laugetes maanteekurvides

Seotud lood:

Lootus ei olegi lollide lohutus

Pimesi TSS-ile ehk auto isejuhtimisele lootmine pani mind aga Risti-Virtsu teel täbarasse olukorda: kohanduv kiirushoidik (ACC) ja rajal püsimise abi (LTA) sisse lülitatud, kulgesin tühjal maanteel rahulikult 90 km/h.

Telefoni piiksatuse peale reageerisin: lapselt tuli sõnum. Mõtlesin, et mis seal siis nii väga ikka, võtan korraks käed roolilt ja vastan talle kahe sõnaga, et helistan hiljem.

Nende mõne sekundi jooksul, mis mu tähelepanu teelt oli, hakkasid asjad juhtuma.

Jutt “ma tavaliselt ju kunagi nii ei tee” päädis olukorraga, kus ühekordne nugistamine tõi kaasa ohuolukorra. Võtsin õppust, loodan, et minu veast on võimalik teistel ise vigustamata õppida, teadvustades, et mul lihtsalt pööraselt vedas.

Isejuhtiva autoni läheb veel aega

Minu juhtum tõi hulgaliselt tagasisidet lugejatelt ja kuulajatelt. Küsiti, miks siis autotootjad üldse neid abisid autodele peale kruvivad, kui need pole turvalised. Uuriti, kui kaua võib üldse “käed lahti” autoga sõita, sest osal neist on ju võimalus rooli mitte puudutada.

Enne kui Toyota Baltiku tootejuht Kaupo Õllek kõikidele lugejaküsimustele järjekorras vastama hakkab, paneb ta kaasaegsete autode roolis olijatele südamele: “Mitte ükski tänapäevane auto ei ole valmis inimjuhilt rooli üle võtma. Kõik abifunktsioonid on mõeldud sõidu turvalisemaks muutmiseks. Isejuhtivate autodeni läheb aega ja need on esialgu mõeldud suletud alal inimese järelevalve all liikuma.

Kuidas töötab kohanduv kiirushoidik?

Lugeja küsis, kuidas töötab ACC ehk kohanduv kiirushoidik: millel põhineb – radar, lidar, kaamerad, palju neid on, mida täpselt teeb?

Põhiandureid on kaks – radar, mis „vaatab“ kaugemale ja kaamera, mis tuvastab, mida täpselt radar näeb. Kaameraid on üks, kuid uue põlvkonna kaamera suudab eristada rohkem objekte valgel ajal ja mõningaid ka öösel.

Põhikoormus ACC töös on radaril, kaamera ülesanne on tagada, et püsikiirushoidja kohandab auto kiiruse õige objekti järgi.

Uuel Corollal ja RAV4-l on teise põlvkonna TSS, millel on täiustatud kaamera ja tänu sellele on süsteemide ja funktsioonide võimekus kõrgem. Radari töökaugus 120…200 meetrit vastavalt olukorrale.

ACC oskab kohandada kiirust ka vastavalt kõrvalreas liikuva sõidukiga, kui juht lülitab sisse suunatule, andes märku ümberreastumise või möödasõidu soovist.

Lisaks võimaldab kohanduv püsikiirushoidja ühe roolinupu vajutusega (kas üles või alla) püsikiirust vastavalt kiirusepiirangu liiklusmärgile õigeks timmida. Lubatud kiiruse info annab liiklusmärkide tuvastusfunktisoon ehk RSA.

Loe edasi Acceleristast!