Sõitsin autos tagaistmel ja politseinik pidas meid kinni, väites, et nägi selgelt, kuidas mul polnud turvavööd peal,” kirjutab kaasreisija.

“Ma ei olnud selle väitega nõus ja mind saadeti menetleja juurde. Tema otsustas trahvi teha, sest tõendite järgi olla kindel, et turvavöö oli lahti. Ainuke tõend oligi politseiniku ütlus. Sain 60 eurot trahvi. Kas mul on mõtet otsus edasi kaevata või tuleb trahv ära maksta?” küsib trahvisaanu murelikult.

Küsimusele, kas tal oli turvavöö tagaistmel kinnitatud, vastab ta, et sel hetkel, kui politsei auto peatas, avas ta turvavöö. Miks, ei teagi. “Automaatselt, arvasin et pean autost välja minema.”

Kuna me toimunu kõiki asjaolusid täpselt ei tea, siis see, kas ja millal vöö kinni või lahti oli, ei olegi arutelu teemaks.

Küsime hoopiski PPA-st järele, kas juhul kui politsei väidab, et nägi, aga inimene ütleb, et pole teinud – kas siis üldse on mõtet vaidlema hakata?

Lühimenetlusega ei pea nõustuma

PPA vanemväärteomenetleja Taavi Rosi tuletab meelde, et alates sellest aastast on Eestis väärteomenetluse kõrval uus menetlusliik: lühimenetlus. Turvavarustuse mittekasutamise puhul rakendab politsei reeglina just lühimenetlust, millega määratakse rikkujale 40-eurone hoiatustrahv.

“Olukorrad, kus rikkumise asjaolud ei ole selged või inimene ei tunnista eksimust, välistavad lühimenetluse ning alustatakse väärteomenetlust,” selgitab Rosi.

Väärteomenetluses kogub politsei vajaminevad tõendid ning menetluse lõpuprotsessis hinnatakse eelnevalt kogutud materjale.

Tõendusteabele antud hinnangu järgi vormistatakse politsei otsus ehk kohtuvälise menetleja lahend, milleks saab turvavöö mittekasutamisega seonduvalt olla kuni 200-eurone rahatrahv.

Kas ja millal siiski tuleks vaidlema hakata ja kas on midagi kaevata, loe edasi SIIT