Lugeja küsib: kas diiselmootorid saastavad rohkem kui bensiinimootorid?

 (61)
Toyota mootor, diiselmootor
DiiselmootorFoto: EPL Arhiiv

Kas tänapäevased diiselautod saastavad rohkem kui bensiinimootoriga autod? Vastus on “ei” ja “jah”, sõltub vanusest. Üksnes CO₂ heitmenäite võrreldes on diiselmootorid isegi puhtamad. Vanemad “õlijoojad” on üldiselt saastavamad, uued võrdsed bensiinimootoriga autodega.

Diisli kui keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamist propageeriti osana Euroopa Liidu meetmetest, mille abil rakendati ellu kasvuhoonegaaside, eeskätt CO₂ vähendamisele suunatud 1997 Kyoto protokolli.

Diiselmootorid töötavad bensiinimootoritest tõhusamalt, kasutades sama sooritusvõime saavutamiseks vähem kütust ja rohkem õhku.

Kuigi diislikütuse ühe liitri kohta tekib pisut rohkem süsihappegaasi (2.68kg CO₂/liitri kohta) kui bensiini puhul (2.31kg CO₂/liitri kohta), on eelmainitud põhjusel diiselauto tekitatav CO₂ heitmekogus madalam: keskmiselt 200g CO₂/km bensiini- ja 120g CO₂/km diiselautodel.

Täna räägivad poliitikud risti vastupidist juttu kui 20 aastat tagasi: diiselmootor on kuulutatud kliimavaenlaseks number üks.

Mõnda aeg reageerisid Euroopa autoturud sellele ka üsna aktiivselt: diiselautode müük kukkus drastiliselt, mitu suurt autotootjat loobusid diisli arendamisest üldse.

Tänavust automüügi statistikat vaadates on näha terve mõistuse naasmist: teatud segmentides on Euro6 ning kõrgema standardiga diiselmootorite müük teinud väikese tõusu.

Seotud lood:

Osati on see tingitud olukorrast, et lubatud alternatiive ei ole piisavas koguses saada: kui Saksamaal müüakse ühes kuus rohkem kui kolmsada tuhat uut sõiduautot, aga elektriautosid kogu Euroopa peale vaid 50-60 000, ei ole asjakohane rääkida paradigma muutusest.

NOₓ, NO₂ ja need teised kahjulikud ained

Väljaandes The Conversation ilmunud populaarteaduslikus ülevaateartiklis lahkas Cardiffi ülikooli elektriautode arenduskeskuse EVCE asedirektor Paul Niewenhuis diiselautode keskkonnamõju.

Ka nendel aegadel, mil kõige kõrgemal tasemel propageeriti diiselsõidukeid, ei olnud teadmata muud ohtlikud heitmed – need, mis mõjuvad otseselt inimeste tervisele kahjulikult, erinevalt CO₂st.

Sisepõlemismootorites kuumuse toimel tekivad lämmastikoksiidid (NOₓ), sealhulgas mürgine lämmastikdioksiid (NO₂), kasvuhoonegaas dilämmastikoksiid (N₂O) ja lämmastikoksiid (NO). Viimane omakorda moodustab O₂ga reageerides NO₂ ehk lämmastikdioksiidi.

Kui lämmastikoksiidid ühinevad lenduvate orgaaniliste ühenditega moodustub maapinnal osoon või sudu. Vähe on teada see, et lämmastikoksiide tekib ka suitsetamisel.

Lämmastikoksiididega kokkupuude võib põhjustada surma, geenimutatsioone, vähendada viljakust, kahjustada loodet, häirida vere hapnikukande võimet, tekitada peavalu, väsimust ja tasakaaluhäireid.

Pikaajaline sudus viibimine võib viia tõsiste hingamishäireteni, kahjustada kopsukudet, põhjustada köha ja isegi iiveldust.

Päeva päästab AdBlue

Eeltoodu on päris hirmutav ning see on põhjus, miks transpordisektoris heitmekoguseid püütakse kontrolli alla saada.

Bensiinimootoriga sõidukitel puhastatakse heitgaase katalüsaatori abil, mistõttu paiskavad need välja ligi 30% vähem NOₓ kui niisugused diiselautod, millel heitgaaside järeltöötlust (SCR, DPF) ei kasutata.

Diiselmootorite poolt õhku paisatavad peenosakesed võivad aga tekitada vähki ja hingamisteede probleeme ja hinnanguliselt sureb vanade diiselmootorite saastest põhjustatud haigustesse Euroopas igal aastal tuhandeid inimesi.

Peenosakeste heitgaasidest eemaldamiseks kasutatavad kübemefiltrid suudavad heitmeid vähendada enam kui 90%, ent need vajavad sobivaid töötingimusi ning regulaarset hooldust.

Samas võivad need tekitada aga suuremat lämmastikdioksiidikogust, mis muudab diiselautod selle heitgaasi suurimaks allikaks.

Loe edasi Acceleristast!