Kumbki viimastest pole tegelikult mõistagi välja surnud, ent energiasäästlikumate ning kümneid kordi pikema elueaga, kuid täna veel ka kõvasti kallimate LED’ide osakaal on tänavapildis jõukuse märgina sinatavate ksenoonide käest šiki ja seksika laterna rändkarikat üle võtmas. Siinkohal sobi meenutamiseks üks pildike Kaur Kenderi kultusraamatust „Iseseisvuspäev“, kus ta peategelane hingas alati mõnusalt ja kergendunult, kui ööpimeduses maanteel mõni ksenoonidest sinetav masin vastu tuli. „Silm puhkab: kohe näha, et rikas inimene!“ Umbes selline oligi nende ksenoonide tähendus veel 1990ndate lõpus.

Halogeen, ksenoon ja LED on tänased peamised autolaternate sisud. Kuigi insenerid proovivad parajasti üleüldse selle iidamast-aadamast pärit auto teed valgustava objekti kui mingi laterna tuletise unustada, illumineerides sõidukite ümbrust peenemalt kui sisuliselt keresse ehitatud võimsate taskulampidega.

Vana hea Saab 900 Turbo halogeensilmadest valgust välja valamas

Halogeenlaternad

Tavaoludes on halogeenpirni eluiga umbes 1000 tundi ning just seetõttu on too tänini kõige populaarsem lahendus autolaternates. Ja see on odav – uus pirn ei maksa tervet varandust. Miks need siis ikkagi ajale jalgu jääma kipuvad? Nimelt sisaldavad need kõrget temperatuuri taluvad klaasanumad argooni ja lämmastikku ning volframitki. Just viimane kuumutatakse auto akust saabuva elektri toel kuni 2500 kraadini Celsiuse järgi, mis omakorda käivitab hõõgumisprotsessi ning sünnibki inimsilmale seletatav valgus.

Valgus on hea, ent selle saamiseks heidetakse soojusena üle parda selline kogus energiat, mis on 21. sajandi marurohelise mõtteviisi jaoks käsitamatu raiskamine. Halogeenpirni eluiga lõppeb, kui saab otsa volfram ning pirn põleb suurest kuumusest lihtsalt puruks. Puruks võib pirn minna ka vahetult peale selle vahetamist, kui selle klaasi oma soolase higiga kaetud sõrmedega puudutada. Halogeenpirn on niisiis soodne ja kirgas, ent energialaristaja ning tujukas pealegi. Teisalt on neid tuhandeid erinevaid mudeleid ning nende valguskirkust annab reguleerida vastavalt vajadusele, mis ongi need tänini autotootjaile mugavasti kõigile mudelitele kohandatavaks muutnud.

Ksenoonidele sekundeerivad LED-kaunistused

Ksenoonlaternad

Uhkelt ulmefilmiliku nimetusega ksenoonlaternate eeliseks on nende parem valgustemperatuur, mis tagab klaarima valguse ning need on halogeenidest ka oluliselt energiatõhusamad. Sinaka varjundi annab ksenoonvalgusele laternas sisalduv sinakas ksenoongaas. Kõige esimene komplekt ksenoonlaternaid kaunistas 1991. a. 7. seeria BMW koonu ning sealt see agressiivse ja võimsa silmavaate sina triumf alguse saigi.

Kuid neid ülikirkaid ksenoone peetakse ka ohtlikeks, kuna halogeenide 1400 luumeni asemel eritavad need suisa 3000 luumenit Seetõttu nõutakse, et ksenoone kandvad masinad oleks kindlapeale varustatud laternate kõrguse automaatse regulaatoriga, et konarlikul teel rappuv auto vastutulevale liiklusele pimestavat kabelimatsu ei annaks. Ent ksenoonid kestavad jällegi halogeenidest keskmiselt poole kauem – oma 2000 tundi. Aga maksavad ka kordades rohkem.

Audi A1 LED-id on hea näide viskerelvade ohtlikku vormi võtvatest skulptuuridest sõiduautode esilaternai

LED

Valgusdioodide tehnoloogia leiutati juba eelmise sajandi alguses, ent alles 1960ndail osati selles midagi perspektiivikat näha. 21. sajandil on aga selge, et LED on tulevikutee nii autode laternais kui kõikjal mujalgi, kus valgust erksalt ja soodsalt toota tarvis. LED’id pole täna küll veel odavad, ent need võtavad äärmiselt vähe energiat, säravad aga nagu komeedid, kusjuures mingit konkurentidega võrreldavat soojaenergia kadu ei teki.

Kuigi valgustugevuselt jäävad need halogeeni ja ksenooni vahele, on ehk see kesktee ka nö. kuldne ja tervislik kesktee – mõistlikult kirgas, ent mitte julmalt pimestav. Ning kalli hinna kõrval on neil tegelikult ka üks varjatud komistuskoht: nende ühenduskohtades tekib siiski vägagi kõrge temperatuur, mis võib halvema isoleerimise puhul tekitada suisa tuleohtu.

LED’id on pisikesed ning neist võib kõiksuguseid ägedaid kujundeid komponeerida, mis autodisainereile vägagi möödakarva on. Ning kliendid, kes näiteks oma uue Audi esiotsas kauneid, justkui kalliskividest kapsaraudu näevad, on samuti rahul. LED on peen, eriline ja keskkonnasõbralik ning, mis pole momendil veel sugugi vähetähtis – ka piisavalt hinnaline, et preemium-kliendi rõõmuks piisavalt eksklusiivne olla.

Jälgi EkspressAuto uudiseid ja artikleid ka Twitteris!