Lasterikaste perede “uue suure auto” ostutoetus: ja juba läheb lappama!

 (227)
Lasterikaste perede “uue suure auto” ostutoetus: ja juba läheb lappama!
Foto: Ylle Tampere

Valitsuses küpseb plaan toetada lasterikaste perede uue suure auto ostu. Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis idee välja kohtumisel EVEA liikmetega. Küsisime ministeeriumist järele, mismoodi uus toetusmeede välja nägema hakkab ja kellele seda jagatakse.

Ajaleht Postimees kirjutas, et 5. veebruaril oli sotsiaalminister Tanel Kiik kutsutud restorani Maikrahv kohtuma Eesti väike-ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) liikmetega.

Tema ettekande järel uurisid EVEA liikmed, mismoodi kavatsetakse toetada väikeettevõtlust maapiirkondades ning inimeste eluga toimetulekut laiemalt. Seal rääkiski Kiik välja, et ühe mõttena on valitsus kaalumas võimalust toetada lasterikaste perede suurema auto ostu.

Autode ostutoetuse meetmete käivitamise tee on valitsejatele juba tuttav: mullu 18. detsembril avanes I taotlusvoor e-autode soetamiseks. 17. jaanuaril kui avalduste esitamiseks läks, taotleti kogu meetme raha, 1,2 mln eurot “kinni”.

Suurperede suurte autode ostutoetus kõlab veelgi põnevamalt kui mõte sellest, et suure autopargiga ettevõtete ja eraisikute e-autode ostu peab võrdsetel alustel toetama (olgu, ettevõte võis küsida toetust kuni 15 e-autole, eraisik sai ainult ühe jaoks). Seega uurisime sotsiaalministeeriumist, mismoodi täpsemalt peresid toetada on plaanis.

Seotud lood:

Küsimused ministrile

Saatsime sotsiaalministeeriumi kiiresti kümme küsimust, et saada pilt ette, kuidas ja kellele suurema auto ostutoetust, on kavas jagada. Tahtsime ka teada, kes selle suurepärase ideega algselt lagedale tuli. Ja küsimused:

1. Kas suurperede autotoetus on sotsiaalministeeriumi plaan (Tanel Kiik käis selle avalikult välja) või on algatuse taga rohkem inimesi? Kelle algatusega täpsemalt on tegu?
2. Palun defineerige meetme valguses suurpere: kas alates kolmest lapsest on suurpere?
3. Mida täpsemalt tähendab “maa” (maapiirkond) tulevase meetme mõistes?
4. Palun täpsustage termin “suur uus auto”: millised autod, millises hinnaklassis kvalifitseeruvad?
5. Kuidas täidab tulevane abimeede kliimaeesmärke? Kas “uus suur” auto on elektriauto, hübriid, CNG? (Toimetaja abistav kommentaar küsimusele vastajale: “etteruttavalt, selliseid (e-autosid) ei ole turul praegu palju, ainus 7-kohaline elektriline on Nissan e-nv200 Evalia).
6. Kui palju on peresid, kes sellist toetust vajavad?
7. Kust leitakse vahendid autoostu toetamiseks?
8. Kitsaskoht: täna on laps (näiteks) 18, meetme rakendumise ajaks 19 ja kolme lapsega pere langeb automaatselt suurperede kategooriast välja (vt. ka lastetoetus). Ehkki tegelikkuses maal elades on vaja ka seda suurt last veel mingi aja kooli vedada.
9. Milliseid muid meetmeid on kavas rakendada suurperede maale elama minemise soodustamiseks või olemasolevate perede toetamiseks?
10. Eestis on TAI andmetel 55 000 alkoholisõltlast. Kas on kavas kontrollida toetuse taotlejate tausta ja auto sihipärast kasutamist?

Pall põrgatatakse siseministeeriumile

Sotsiaalministeeriumist tuleb küsimustele vastuseks: “Soovitame pöörduda Siseministeeriumisse, kuna antud teema eestvedaja on rahvastikuminister. Siseministeerium oskab kindlasti meist paremini neid asju täpsustada.”

Siseministeeriumi pressiosakond annab teada, et on küsimused kätte saanud ning paari tunniga tulebki pikem vastus:

“Sellel aastal on rahvastikuministri (Riina Solman, Isamaa) ametkonna tööplaanis analüüsida seniste perepoliitika meetmete mõjusust ning töötada välja sündimust toetava perepoliitika pikaajaline visioon.

Oleme analüüsiga peale hakanud ning ühtlasi asunud kaardistama lastega perede vajadusi ja ootusi, mida praegused meetmed veel ei kata.

Oleme juba leidnud mõned kitsaskohad, mis tuleks kohe ära lahendada, sest need mõjutavad väga otseselt lastega perede kindlustunnet, sh on võimalik suurperede sõidukitoetus. Transport ja logistika on lasterikaste perede jaoks üks põhilisi igapäevaseid väljakutseid.

Hetkel on aga tegemist väga algusjärgus oleva analüüsiga, mille puhul ei saa veel kindlaid toetuse väljatöötamise kavatsusi, taotluse tingimusi, ajaplaani või korralduslikke üksikasju välja tuua.”

Lappama läinud idee

Lasterikaste perede toimetulekut on eriti maapiirkondades vaja toetada, aga kas parim mõte on uue suure auto ostu toetamine, pole kindel.*

Kohe tekib rida küsimusi nagu: mida tähendab “uus suur auto”? Kellele ja kuidas toetust jagatakse? Kes garanteerib, et pere jaksab sõidukit ülal pidada? Mis sõite ostutoetusega autoga teha võib? Kes kontrollib sõitude sihipärasust, jm.

Kui transport ja logistika on suurperede jaoks maal üks põhiküsimusi, siis võiks mõelda, kas auto ostmiseks antav tugi on see meede, mis päriselt ka logistikamured lahendab?

Oletame, et peres on kolm last, osa neist lasteaia-, osa kooliealised. Mõlemad vanemad käivad tööl. Kooli ja lasteaeda on hommikul võimalik järeltulijad ilmselt ühe sõiduga laiali jagada, aga nende kokkukorjamine on keerulisem. Ning see on veel lihtne näide. Trennid, juuksurid, arstilkäigud… Mõtlemise koht.

Kui peres on näiteks viis last, kellest kolm kasutavad veel turvatooli ja ülejäänud turvaistmeid, on nende paigutamine nn suurde autosse problemaatiline. Kolm turvatooli auto tagaistmel on mõne üksiku mudeli luksus.

Kui peres on mitu teismelist, kisub ka kitsaks. Mõnusaks ja turvaliseks sõiduks läheb vaja väikebussi: Toyota Proace, Peugeot Traveller, Renault Trafic, M-B Vito…

Ja siis muidugi kliimaeesmärkide täitmine: eelistama peaks e-autot või pistikhübriidi. Mitut 7-ja enamakohalist piisava sõiduraadiusega elektriautot te teate?

Tesla Model S, 7 kohta. Nissan e-nv 200, 7 kohta. Pistikutest Toyota Prius Plus, Volvo XC90 T8 TwinEngine. Võib-olla midagi veel, aga üldiselt on valik kesine. Ja kallis. Liiga kallis, et suurpere saaks omale seda lubada või riik raha anda.

Kliimaeesmärki ja lasterikaste perede transpordivajadusi on võimalik ühitada mitut moodi. Näiteks pannes argipäeviti käima koolitakso, mis lapsed peale korjab ja õhtul koju viib. Vahepeal maal elavaid memmekesi arstile transpordib. Nii ei seisaks sõiduk tühja vaid saaks aidata ühe pere asemel mitut.

Või näiteks kaaluda sõiduki renditeenust: päevi, kui kõik pereliikmed samal ajal samas suunas sõita tahavad on vähem kui päevi, mil pesakond killustunult mitmes suunas liigub. Seega võiks pakkuda soodsat lühirenditeenust vajadusele vastavalt ja muul ajal anda pere käsutusse näiteks ühe “aimaivõi”, mis lähikonna sõiduvajaduse katab.

Teed on kehvad, autorendid kaugel, ütlete? Ikka oma on oma, lisate. On oma jah, aga kui kauaks? Ostutoetust saab 1 kord ja edasi tuleb ju ka hakkama saada.

Suurt pilti vaadates vajavad suurpered kogukonnateenuseid, seda, et ümber on inimesed, kes teavad ja hoolivad. Ja et tööd saaks teha kas kodust või kodu lähedalt. Ettevõtluse toetamine maapiirkondades oleks võti, mis keeraks lahti praegu raskelt kinniroostetanud uksed.

Üheski normaalses peres ei sünnitata lapsi riigile, st selleks, et neid siis üksnes abirahadest üles kasvatada. Eluterves peres on iga laps oodatud ja hoolitsetud, olgu riigikord milline tahes. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida, Aasta emad ja Aasta isad ning “maalt” tulnud andekad noored on selle kinnituseks, et eestlane on hakkamasaaja.

Lasterikaste perede “uue suure auto” ostutoetus oleks üks järjekordne abimeede neile, kes nagunii abi vajavad. Neile, kes on harjunud hakkama saama, oleks vaja tänapäevaseid, mõtestatud lahendusi. Riigipoolsele märkamisele ei ütle keegi neist “ei”, aga meelitada üksnes uue autoga on jabur ja isegi solvav.

Anna õng, mitte ära topi roiskun’d räime, lugupeetud rahvastikuminister. Natuke austust ja rohkem mõistust paluks.

* Nagu üks lugeja kommenteeris, mäletab minister Riina Solman (nõukogude) aega, mil lasterikastele peredele lahkelt RAF bussi ostulube jagati. Et tort kirsile korralikult peale lüüa, võikski valitsus valmis teha meetme, mille eesmärgiks on suurperedele "uue suurema auto" ostuloa väljastamine, Mine sa hullu tea, kui autod ära keelatakse, võib luba väga abiks olla...