Lamellrehvidel juhtub vähem hukkunuga liiklusõnnetusi, aga naastrehvid on sellegipoolest populaarsemad

Soomlased uurisid liiklusõnnetuste statistikat pikast perioodist ning leidsid, et lamellrehvidega sõitjatel on suhteliselt väiksem tõenäosus sattuda surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse kui naastrehvidega sõitjatel, kirjutas Helsingin Sanomat. Ehk on see üks faktor, mida järgmiseks hooajaks talverehve valides arvesse võtta?

Alates aastast 2012 kogutud andmete analüüsist selgus, et alla nelja protsendi hukkunuga liiklusõnnetustest juhtus lamellrehvidel sõitjatega. Lamellrehvidel sahistab Soomes läbi talve umbes 14% autodest.

Veel aastatuhande alguses olid suhtarvud hoopis teistpidised - umbes 15% hukkunuga liiklusõnnetustest juhtus lamellrehvidel sõitjatega, kuid lamellrehvide osakaal liikluses oli väiksem.

Jouko Lahti töötas läbi Soome liiklusõnnetuste inforegistri (onnettomuustietorekisteri) andmed aastatest 2000-2017. Valimist arvati välja enesetapud ja need õnnetused, mille põhjuseks oli juhi haigushoog või magama jäämine roolis.

Vaadeldava 17 aastase perioodi jooksul juhtus Soomes sõiduautodega 532 hukkunuga liiklusõnnetust, 10 protsendil õnnetusse sattunud autodest olid all lamellrehvid.

Oluline muutus viimase kümnendi jooksul

Jouko Lahti uurimuse kohaselt hakkas lamellrehvide osakaal hukkunuga õnnetustes kukkuma käimasoleva kümnendi alguses.

Näiteks aastatel 2015-2017 oli lamellrehvide osakaal hukkunuga õnnetustes vaid 3,6 %. Samal ajal on lamellrehvidega autode osakaal liikluses vaikselt kasvanud.

Lamellrehvide väike osakaal viimaste aastate surmaga lõppenud liiklusõnnetustes tuli välja ka VTT tehnoloogia uurimiskeskuse möödunud aasta uuringust.

Selle uuringu kohaselt juhtus 2012-2016 aastatel surmaga lõppenud liiklusõnnetustest 4,9 protsenti lamellrehvidel sõitjatega ning 95,1 protsenti naastrehvidel sõitjatega.

Kui võtta arvesse ka õnnetuste ajal valitsenud teeolud, siis talviste teeoludega juhtunud õnnetustes on lamellrehvide osakaal ainult 3,5 protsenti.

Varasem uuring näitab sama trendi

Viis aastat tagasi uuris VTT sama teemat aastate 1997-2012 liiklusõnnetuste statistika pinnalt. Tol perioodil olid lamellrehvid all 10,9 protsendil õnnetusse sattunud sõidukitest ja talviste teeoludega juhtunud õnnetustes oli lamellrehvide osakaal 13,6 protsenti.

Liikenneturva teadusuuringu juht Juha Valtonen juhib tähelepanu sellele, et muutuse trendi ei saa statistiliselt pidada täielikult usaldusväärseks, sest talvistes teeoludes tavaliikluses juhtunud hukkunuga liiklusõnnetuste arv on suhteliselt väike.

Valtonen räägib, et talverehvide valik sõltub juhi vajadustest ja sõidustiilist. Lamellrehv on kasulikum valik kogenud juhtidele, kes sõidavad peamiselt hästi hooldatud teedel.

Naastrehvide kasutajad seevastu valivad rehvi selle mõttega, et oleks rohkem pidamist eriti libedate teeoludega. Naastrehvi valib tõenäolisemalt ka kogenematu juht.

Ilmselt on sellelgi asjaolul oma roll, kuid igal juhul on soomlaste uuringu tulemustest näha trendi, et samal ajal kui lamellrehvide osakaal liikluses kasvab, väheneb lamellrehvidega hukkunuga liiklusõnnetusse sattumiste osakaal.