Lahenduseks on isesõitvad autod. Seejuures ei pea kõik autod olema isesõitvad, vaid piisab, kui vaid üks auto tervest kolonnist on autonoomne, ülejäänud autod peavad lihtsalt jagama enda sõidukiirust ja suunda (seda on võimalik teha kasvõi näiteks GPS-rakenduste abil).

Põhjuseks, miks isesõitev auto ummikuid leevendada suudab, on see, et inimjuhtidel on kalduvus ummikus olles liiga jõudsasti piduripedaali litsuda. Teadusväljaandes Transportation Research Part C: Emerging Technologies avaldatud uurimuses viidi kaheksa tavalist sõiduautot rahulikele teedele sõitma. Autodel oli aga võimekus anda teada enda sõidusuunast ja kiirusest ning üks autodest ehitati ümber sisuliselt isesõitvaks autoks: teadlased andsid sellele võimekuse pidurdada iseseisvalt, vastavalt vajadusele.

Autodel lasti seejärel ühtlasel kiirusel mööda teed sõita, kuni üks juhtidest vajutas tugevasti piduripedaali. Inimjuhid, kes pidurdanud auto taga sõitsid, pidurdasid samuti jõudsasti. "Isesõitev" masin sai aga teavituse, et eespool on takistus ning võttis vaikselt hoogu maha. Samuti pidurdasid sujuvamalt isesõitva auto taga sõitnud inimsõitjad. Selle tulemusena ei sõitnud autod liialt üksteise lähedale ja tee ei ummistunud.

2017. aastal Illinoisi ülikoolis läbi viidud sarnase eksperimendi kohaselt oleks võimalik fantoom-ummikud täielikult kõrvaldada, kui igast 20-st autost oleks vähemalt üks auto isesõitev. Antud uuring näitas muuhulgas ka seda, et isegi väiksemad abivahendid, nagu näiteks adaptiivne püsikiirusehoidik, aitavad ummikuid leevendada.

Mõned autotootjad on sõidukite omavahelise suhtlemise tehnoloogiat ka juba praegu rakendamas: näiteks on sarnane tehnoloogia olemas uues Cadillac CTS-is ja uutes Mercedese E-ja S-klassi mudelites. Mõned Audi mudelid suudavad linnades distantsilt "suhelda" ka näiteks valgusfooridega. Selline tehnoloogia on kasutusel Las Vegases.