Kuus kümnendit keskmootoritega autosid: unustustehõlma vajunud iludused

 (8)
Kuus kümnendit keskmootoritega autosid: unustustehõlma vajunud iludused
De Tomaso PanteraFoto: Porsche-Makus, Wikimedia Commons

Juhikoha ja tagarataste vahele paigutatud jõuallikaga tänavalegaalset sportautot näidati meile esmakordselt 1961. aastal. Toome teieni 52 autot, mis on kõik olulised verstapostid keskmootoriga sõidukite arenguloos.

Kuigi keskmootoriga autod on meiega juba alates kuuekümnendate aastate algusest, on siiani tegu üsna eksootilise materjaliga, mis otsekui sooritusvõime ja otsiva insenerimõtte sünonüüm. Sestap toome teieni mõned värvikamad näited keskmootoriga autode arengust ja pöörame tähelepanu ka neile sõidukitele, mis on kuulsamate taustal tänaseks ehk unustuse hõlma vajunud.

Bonnet Djet Foto: Andrew Bone, Wikimedia Commons

Bonnet Djet (1961)

Ehkki tihtipeale peetakse esimeseks keskmootoriga sportautoks Lamborghini Miurat, oli selleks tegelikult Bonnet Djet, mis põhines Renault tehnikal ja mille koostamise eest vastutas Matra, kes võttis kogu projekti üle siis, kui Bonnet arvete maksmisega jänni jäi.

Seotud lood:


De Tomaso Vallelunga Foto: Rikita, Wikimedia Commons

De Tomaso Vallelunga (1964)

Keskmootoriga De Tomaso Vallelunga kõlab uhkelt, ent seda „superautot“ käitas vaid 1,5-liitrise töömahuga jõuallikas, mis pärines Ford Cortinalt ja andis Vallelungale tippkiiruseks 180 km/h. Oodatud menu ei toonud enesega kaasa ka auto õnnestunud välimus ja kokku läks kaubaks vaid 58. masinat (aastatel 1965-1967).

Ford GT 40 Foto: Dan Smith, Wikimedia Commons


Ford GT40 (1965)

Kui Ford 1963. aastal Enzo Ferrarilt ettevõtte ostusoovile vastuseks „Ei“ sai, nõudis solvunud Henry Ford II oma alluvatelt autot, mis Ferrarile Le Mansis koha kätte näitaks. Üüratu hulga vahendite põletamise järel suutis GT40 seda esmakordselt teha 1966. aastal, võttes võidud ka kolmel järgneval aastal. Käesoleva aasta lõpus on kinodesse jõudmas kõnealust vastasseisu kajastav film, milles mängivad peaosi Christian Bale ja Matt Damon.

Lamborghini Miura Foto: Schuy, Wikimedia Commons

Lamborghini Miura (1966)

Lamborghini arvas 1966. aasta Genfi autonäitusel prototüüpi esitledes, et hea õnne korral õnnestub neid „hakkama panna“ ehk paarkümmend eksemplari. Seitse aastat hiljem oli valmis ehitatud tervelt 763 Miurat, milles kõigis ulgusid juhi selja taga neljaliitrise töömahuga V12-mootorid.

Unipower GT Foto: Andrew Bone, Wikimedia Commons

Unipower GT (1966)

Unipower GT oli esimene Briti päritolu keskmootoriga sportauto, mis oli kvaliteetselt kokku pandud ja põhines MINI komponentidel, mistõttu pakuti seda autot võistlejatest märksa taskusõbralikuma hinnaga. Ent kogu projekt oli ettevõtte ellujäämiseks siiski liialt kulukas ja kahe aasta vältel koostati ainult 75 autot.

Porsche 914 Foto: N914, Wikimedia Commons

Porsche 914 (1969)

See margi fännide poolt esiti põlatud sportauto sai enesele esmalt nelja silindriga 1,7-liitrise jõuallika, mis muutus hiljem 1,8 ja seejärel 2,0-liitriseks ning üksikutel isenditel oli ette näidata ka kuue silindriga kaheliitrine lamamootor (Type 901/3). Hoolimata kõrgest hinnast läks kaubaks enam kui 100 000 autot.

De Tomaso Pantera Foto: Lothar Spurzem, Wikimedia Commons

De Tomaso Pantera (1971)

Loe veel

5,8-liitrise Fordi V8-ga varustatud De Tomaso Pantera oli pealtnäha lollikindel valik, sest hunnitu välimusega Itaalia superautot jõustas töökindel ookeanitagune tehnika ning see auto oli kuulsa Ford GT40-ga üsna sarnane. Reaalses elus kummitasid „Pantreid“ aga pidevad kvaliteediprobleemid, mistõttu valmis neid 21. aasta vältel vaid 7000 autot.

Maserati Bora Foto: nakhon100, Wikimedia Commons

Maserati Bora (1971)

Bora pärineb ajastust, mil Maserati kuulus Citroëni (!) omandusse ja 1971. aastal ilmavalgust näinud Bora oli uue omaniku esmane keskmootori alane katsetus. Ja kuigi auto sai enesele legendaarse Giorgetto Giugiaro loodud „ülikonna“, ei saatnud seda mudelit eriline edu ja 1978. aastaks leidis omaniku ainult 571 autot.

Loe edasi Whatcar lehelt!