Kuus abilist, milleta ma tarbesõiduautot ette ei kujutaks
Autoajakirjaniku töö on uusi sõidukeid praktikas proovida ja hinnata. Aastate jooksul on kogunenud nimekiri lisadest, milleta ühte moodsat tarbesõiduautot enam ette ei kujutaks. Siin on esikuuik, kirjutab Accelerista.com.
Lepime kohe alguses kokku, et me ei hakka pikalt heietama automaatkasti ja käsikasti eeliste üle ega lahkama eri jõuallikate plusse ja miinuseid: aastatega on eesti autoostjad muutunud mugavamaks ning automaatkast ei ole mingi ime, mida eraldi esile tõsta, nagu ei vääri pikka juttu ka vihmasensoriga kojamehed või roolisoojendus.
Mida aeg edasi, seda suurem hulk veel paar aastat tagasi vaid esmaklassiautodel kohatud lisadest kolib "alla" tavaautode varustusse ning tootjad pakuvad juba põhivarustuses paketti, kus argipäevaks hädavajalik olemas.
Põhjus on lihtne: me elame kiire tarbimise ajastul. Klient, kes astub autosalongi, tahab oma sõidukit enamasti võimalikult ruttu kätte saada. Veelgi enam, ta tahab selle internetipoes kokku laduda, võibolla teha proovisõidu ja sooritada ostu.
Niisiis peavad tootjad ja müüjad klientide soovid ära tabama veel enne, kui toode salongi jõuab: palgal on eraldi spetsialistid, kes kogemusele ja kõhutundele tuginedes õige varustusega autod lattu valmis komplekteerivad.
Kontrastvärvi katus või lõhnadifuusor polegi A ja O
Ehkki raha eest saab soetada hulganisti lisasid, mis tulevase autoomaniku vajadusi ja isikupära toetavad, siis ei jaksa paljud 4-6 kuud uut sõidukit oodata, vaid ostavad olemasoleva laoauto või kui ladu on tühi, lähevad edasi teise müüja juurde õnne proovima.
Tarbesõiduautode puhul ei saa me tänapäeval rääkida enam eriti margilojaalsusest, märgist tähtsam on ostu-, ülalpidamis- ja järelmüügiprotsessi kvaliteet, sest uued autod on kõik ühtviisi head, aga võidab see, kes oskab ja tahab klienti hoida.
Selles osas on AMTELi müügistatistika väga aus: tabeli tipus troonivad brändid, mis suudavad müüa normaalse hinnaga töökindlat toodet, mis ka järelturul kiiresti ostja leiab.
Kui Eesti turg tundub võibolla liiga marginaalne üldistuste tegemiseks, siis võrreldes meil toimuvat Läti, Leedu, Soome, aga ka kogu Euroopaga, on trendid sarnased: Aasia tootjad rühivad jõudsalt ülesmäge, samal ajal kui "vanad head sakslased" kaotavad järjest positsioone. Ka kontsernisisese võitluse traagelniidid on näha: Škoda ja Seat astuvad valusalt VW kandadele.
Üks põhjusi, miks senised soosikud tahaplaanile surutakse, on kindlasti varustuse tase: kui sa saad sama raha eest rohkem turvalisust ja vahvaid vinjette, mis lubavad end argipäeval natuke erilisemana tunda, siis võtad sa pakutava hea meelega vastu – nagu öeldud, on kõik uued autod ühtviisi head, sest peavad vastama sadadele nõuetele ja standarditele.
