Õnnetuse järel taas autojuhtimist alustades on alati mõistlik olla ettevaatlik, et mitte tekitada endale veelgi rohkem stressi. Esimesed sõidud peaksid olema lühikesed ning tuttavatel, hõreda ja lihtsa liiklusega teedel. Renault’ sõidukooli direktori sõnul ei tohiks me iseenda jaoks autosõitu võimalikult stressivabaks muutes teisi liiklejaid segada.

Näiteks kui kardame sõidurea vahetamist selle manöövri käigus tekkinud õnnetuse tõttu, ei tohiks me siiski liiklust takistada. Üks võimalus õnnetusejärgsest autosõiduhirmust üle saada on lähedase ja usaldatud inimese autos viibimine, kes juhti ei häiri ega põhjusta talle lisaärevust.

Rooli taha naasmine võib esmalt tunduda lihtne, ent sõites tekkiv hirm või ebamugavus võib endast märku anda just neis olukordades, mis õnnetust meenutavad. Näiteks silla ületamine, kiirteel või udus sõitmine, õnnetusolukorrale sarnast ohtu põhjustanud juhi märkamine. Kui ärevustunne teeb juhtimise raskeks, peatage auto ohutus kohas ja võtke natuke aega, et rahuneda. Närve rahustab ka sügav hingamine või lühike jalutuskäik.

Roolis kindlama enesetunde saavutamiseks võiksite võtta ka täiendavaid sõidutunde. „Nii on juhil võimalus koolitaja järelvalve all end taas liiklemisega harjutada. Me ei saa kõrvaldada kõiki õnnetusi põhjustavaid tegureid, kuid peaksime püüdma oma sõidutehnikat täiustada. Ka ei tohiks me unustada ohutusabinõusid, mis võivad liiklusõnnetuse korral vigastuste ohtu vähendada, näiteks turvavöö kinnitamine, pagasi õige paigutamine salongis või peatoe õige asend,“ soovitavad Renault’ sõidukooli õpetajad.

Kui tunnete autot juhtides hirmu ega suuda seda ületada, soovitatakse mitte riskida, juhtimist edasi lükata ja otsida abi psühholoogilt.

2010. aastal toimus 1340 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles sai surma 78 ja vigastada 1712 inimest. Õnnetusjärgse trauma sümptomite all võib lisaks õnnetuses osalejale kannatada ka õnnetuse pealtnägija.

Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!