Kuidas rehve ostes kavalalt kokku hoida? Osa 1.
Talv saabub igal aastal, enamikule juhtidele osutub see sündmus aga ikka üllatuseks. Siit ka järjekorrad rehvivahetustes novembri lõpus ning totaalne paanika kauplustes. Olles uppunud tänase turu pakkumiste küllusesse, ostab inimene lõppuks selle komplekti, millist talle reklaamis müüja või siis selle, mida ajakirjas nähtud.
Vaevalt et need rehvid kehvad on, ent paar tuhat lisakrooni kulub neile tingimata. Kõik see toimub aga ostja teadmatuse tõttu. Ka müüja võib samas kõiki peensusi mitte teada (ta ei pruugi teie sõidustiili täpselt ette kujutada, rääkimata teie auto iseärasuste tundmisest). Seega tasub enne oma rahaga hüvasti jätmist endale mõned rehviküsimuse eripärasid selgeks teha.
Rehvide matemaatika
Rehvi peamised näitajad on laius (mm), profiili kõrgus (% laiusest) ning läbimõõt (tollides), mis on rehiküljel kirjas näiteks nii: 225/45/R17 või 195/65/R15. Kõrval näidatakse tavaliselt koormus- ja kiirusindeksit (näiteks 95Н). Koormusindeks kujutab endast arvu 0-279'ni, mis vastab kilodes väljendatud koormusele, mille rehv kannatab välja maksimaalse rõhu juures.
Selleks, et arvutada välja ratta diameetrit (velg ja rehv), kulub ära valem: 2 х (laius х profiil) / 100 + läbimõõt х 25,4. Neile, kel matemaatikaga kehvad lood, on hulk nn. „rehvide kalkulaatoreid", mis on hõplsasti Internetis saadaval. Ratta üldise diameetri teadmine on kasulik üleminekul suurematele või väiksematele velgedele, aga ka siis, kui on soov kokku hoida rehvide suuruse abil.
Esimene viis: suurus loeb
Iga rehvi maksumus sõltub enamasti kahest parameetrist: suurusest (laiusest, profiilist ja läbimõõdust) ning tootjast. Suurusega on asi lihtne: mida suurem, seda kallim ning kui levinud üks või teine suurus on. Näiteks otsisin eelmisel suvel üpris kaua rehve Bridgestone Potenza suurusega 215/40/R17, kuna just see sobis ideaalselt mu autole (laius 225 segas rooli keeramist äärmistes asendites, profiil 45 aga hõõrus konarlikul teel koopa vastu). Tulemusena ma mitte ainult ei maksnud tookord üle tänu rehvi harva esinevale mõõdule, vaid kui kolm kuud hiljem üks rehvidest purunes, ei suutnud sellele asendust leida.
Siit ka järeldus: ärge ostke harvaesineva suurusega rattaid. Kuidas teha vahet harvaesineva ja levinud suuruse vahel? Minge lihtsalt ükskõik millise rehve müüva poe veebileheküljele, kus olevate pakkumiste loetelu vaadates saab asi kiirelt selgeks.
Soovitusi rataste suuruse osas konkreetsete mudelite puhul annab tihtipeale autotootja ise. See info sisaldub auto kasutusjuhendis. Kui see on kadunud, saab teabe kätte ka internetist. Tihti toob autotootja välja ka mitu sobivat suurust.
Läbimõõt
Mida suurema läbimõõduga velg, seda kallim. Sama kehtib ka rehvide puhul. Seetõttu soetavad säästuspetsialistid talveks neli väiksema läbimõõduga velge ning vastavad rehvid. Kogu see komplekt võib maksta isegi vähem, kui suurema läbimõõduga rehvid.
Siinjuures peab meeles pidama tähtsat detaili: igal autol on olemas minimaalne ja maksimaalne velje diameeter. Liialt väikeste rataste paigutamist takistavad piduriketas ja -sadul, suurusele seab piirid rattakoobas. Velgede valikul vajab tähelepanu ka nende laius, off-set, keskringi diameeter, poltide aukude arv ning nende vahemaad.
Profiil
Kui otsustasite osta väiksema läbimõõduga talveveljed, tasub teada, et ratta üldine läbimõõt ei saa velje väljavahetamisel väga palju muutuda. See tähendab, et väiksema läbimõõduga velje peab ratta üldises mõõdus kompenseerima rehvi kõrgem profiil. Kõrge profiil mõjutab ka auto juhitavust, ent kui pole plaanis just lumerallist osa võtta, ei mängi see suurt rolli. Seda enam, et madala profiiliga rehvid on tänu oma dünaamilistele parameetritele kallimad
Plekkveljed
Kui teid ei häiri nende väljanägemine (ning talvel on rattad niikuinii porised) ning te ei ole just ühe prestiižika luksussedaani või sportauto omanik, ostke julgelt plekkveljed. Neid on võrreldes valuvelgedega palju raskem vigastada ning need maksavad kordades vähem. Sümpaatne kilbikomplekt juurde ning keegi peale teie rahakoti erinevust ei märkagi.
Laius
Kui otsustasite siiski jääda samade velgede juurde, mis suvelgi kasutuses, püüdke kokku hoida rehvide laiuse arvelt. Samadele velgedele võib panna erineva laiusega rehve. Lubatud on variandid paari sammu võrra edasi-tagasi: 205/55/R15 asemel (ratta üldine läbimõõt - 606,5 mm) võib hõlpsasti sobida 195/60/R15 (üldine läbimõõt - 615 mm) ning mõnedel juhtudel 185/65/R15 (üldine läbimõõt - 621 mm). Talvel on eelistatumad kitsamad rehvid veidi kõrgema profiiliga, kuna need lõikavad lund paremini ning aitavad ületada tuisuvaale.
Teine viis: kiirusindeks
Enamusel kaasaegsetest rehvidest on peale suuruse- ja koormusindeksi märgitud ka kiirusindeks - lubatud suurim kiirus, mille puhul on võimalik antud rehvi kasutada. See märgitakse rehvi küljele tähtedega. Kõige aeglasem rehv sõiduautole märgistakse tähega J (kuni 100 km/h), kõige kiiremd tähtedega ZR (enam kui 240 km/h) ja Y (300 km/h). Siin on tähtis aru saada, et maksimaalse lubatud kiiruse reaalne väärtus sõltub tegelikust koormusest rehvile.
Nüüd mõelge sellele, millise maksimaalse kiirusega kavatsete talvel liikuda. 200 km/h? 250 km/h? Vaevalt. Milleks siis maksta lisaks kiirusrehvide eest, kui te ei kavatse kiirusrekordeid püstitada? Iga täheke maksab lisaraha. Seega valige julgelt rehvid kiirusindeksiga Q (160 km/h), R (170 km/h), S (180 km/h) või äärmisel juhul H (210 km/h). Ning ärge laske end veenda, et kiirusrehv on justnagu tugevam ning tingimata peab kauemini vastu - kõik see on täielik jama! Ja kui te pole väikebussi juht, ei tasu raha kulutada ka nn. „tugevdatud" rehvide peale, millel seisab külgedel märgistus Reinforced või RF.
Kolmas viis: brändide maailmas
Selge see, et rehve ostes maksame lisaks ka brändi eest. Sellised nimekad premium-tootjad nagu Michelin, Continental, Pirelli, Bridgestone ja GoodYear garanteerivad kõrge kvaliteedi ning uusimad lahendused. Kogu see mugavus maksab aga kopsaka summa. Samas on premium-brändidel olemas tütarettevõtted, mis toodavad soodsamaid rehve.
Näiteks on prantsuse tootjal Michelin aastast 1995 oma pisibränd Kleber, GoodYear omab suisa mitut brändi, sh. Dunlop, Sava, Fulda ja Debica. Tehnoloogiad on sisuliselt samad, vaid rehvide mudelid on tütarbrändide puhul vanemad. Loomulikult on sellel toodangul olemas kõik vajalikud kvaliteedisertifikaadid ning see vastab täiel määral maailma standarditele. Hinnad samadele suurustele võivad aga erineda 1,5-2 korda.
Kokkuvõtteks
Varu talveks veel neli väiksema läbimõõduga velge, näiteks plekist, ning ostkem kitsamaid ja kõrgemaid rehve. Pööra tähelepanu autotootja soovitustele. Kui talvel sõidetakse samade velgedega, mis suvelgi, otsi rehve, mis on üks suurus kitsemad ning üks suurus kõrgemad. Suuruste sobitamisel kasuta kindlasti rehvikalkulaatorit. Vali võimalikult väikese kiirusindeksiga rehvid. Vali rehvid premium-brändide tütarettevõtete mudelite seast, vältides Hiina võltsinguid ja nn. plastmassrehve. Kõige viimasest „kollektsioonist" rehvi soetada pole mõtet, kuna see osutub igal juhul kallimaks.
